Volinik kutsus üles mõtlema topeltvähemustele

Ta juhtis täna konverentsil «Erinevus rikastab» esinedes tähelepanu sellele, et kui räägitakse naiste diskrimineerimisest, mõeldakse sageli valgetele naistele. Ning kui tuleb juttu mustanahaliste ahistamisest, mõeldakse meestele.

Kuid tema sõnul on teadlased tähelepanu juhtinud, et olla korraga naine ja mustanahaline võib olla palju hullem kui kuuluda vaid ühte eelmainitud gruppidest.

Eesti puhul on tema sõnul taoline rühm näiteks mitte-eestlasest naised.

«Kui inimene kuulub mitmesse vähemusse korraga – seksuaalvähemusse ja on ühtlasi rahvusvähemusest ehk siis homoseksuaalne roma naine –, siis tema tõenäosus saada marginaliseeritud ühiskonnas on suurem,» rääkis Sepper.

Voliniku sõnul on taolistel inimestel sageli väiksem võimalus leida tööd, teenida teistega võrdväärset palka või omandada tasemel haridust.

Mitmese diskrimineerimise puhul tuleb Sepperi väitel vaadata ka, kuivõrd inimene saab mõjutada enda elu ja ühiskondlikes protsessides kaasa rääkida, milline on tema juurdepääs majanduslikule heaolule, rääkimata poliitilisest otsustusvõimust.

Sepperi sõnul vajab see probleemistik Eestis veel täpsemat uurimist. «Olemasolevate uuringute põhjal on väga raske argumenteeritult tõendada, millised on Eesti ühiskonnas kõige marginaliseeritumad grupid,» märkis ta.

«Uuringuid ei ole tehtud piisavalt ja eriti selliseid, kus võetakse arvesse erinevaid tahke. Tavaliselt uuritakse eraldi kas aidsi, rahvusvähemusi, seksuaalvähemusi, eakaid, aga komplekssemaid uuringuid Eestis praktiliselt ei olegi.»

Tema sõnul on mitmene diskrimineerimine suhteliselt uus teema ka Euroopa jaoks laiemalt.