Endine riigikogulane Etti Kagarov naasis Kohtla vallavanemaks

«Kui läksin riigikogusse, siis ütlesin, et Kohtla vallavanema kohale ma hiljem tagasi tulla ei kavatse, ja oma sõnu ma sööma ei hakka,» kinnitas Kagarov Põhjarannikus tänavu märtsis pärast riigikogu valimisi, kui oli juba selge, et uude koosseisu ta valituks ei osutunud.

Nüüd tunnistas ta: «Inimene teeb plaane, elu teeb korrektiive ja peab paindlik olema. Eks ma pean nüüd oma sõnu sööma.» Ta märkis, et poleks mingil juhul vanasse ametisse naasnud, kui pärast teda vallavanemaks valitud Hannes Lumiste poleks olnud sunnitud tagasi astuma. Lumiste astus tagasi talle esitatud korruptsioonikahtlustuste tõttu mai lõpus.

Nii enne kui pärast riigikogu aastat uskus sotsiaaltöö haridusega Kagarov, et uue töökoha leidmine pole eriline probleem, kuid tegelikkuses asi nii lihtne ei olnud.

Kagarov kandideeris kahel konkursil ja mõlemal korral kutsuti teda ka vestlusele. «Sillamäe narkorehabilitatsiooni keskuse juhataja konkursil olin lõppvoorus koos praeguse juhatajaga. Sotsiaalkindlustusametis otsiti aastaks projektijuhti lastekaitse valdkonnas, ka seal ei osutunud ma valituks. Omavalitsuste korraldatud konkurssidel ma ei kandideerinud − ei Mäetagusele vallavanemaks ega Lüganusele arendusspetsialistiks. Kaalusin küll mõlemaid, aga otsustasin eri põhjustel mitte osaleda,» rääkis ta.

Kahest kibedavõitu kogemusest piisas − Kagarov otsustas endale ise tööandjaks hakata. «Käisin äriplaani koolitusel, koostasin ja kaitsesin äriplaani ning kavatsesin starditoetusega Kukruse polaarmõisa kõrvalhoonesse majutuse pakkumiseks väikese, 15kohalise hosteli rajada,» ütles ta.

Enne kui Kagarov oma firma loomise ja hosteli projektini jõudis, tehti talle ettepanek Kohtla vallavanema vabaks jäänud kohale tagasi tulla. «Hostel tuleb ikka − ainult et nüüd viib selle pärast Leaderi programmide avanemist ellu sihtasutus Kukruse Polaarmõis,» lubas ta.

Kagarovi sõnul tuli vallavalitsuse tegemistest eemal oldud aeg − aasta ja kolm kuud − talle kasuks. «Näen nüüd natuke kõrvaltvaataja pilguga; enne kippusid asjad rutiiniks muutuma, praegu on selles mõttes uus hingamine,» rääkis ta ja lisas, et püüdis eemal oldud ajal valla asjadega kursis olla ning alates aprillist osales ta ka volikogu töös.

Kasuks tuli riigikogus oldud aasta Kagarovi sõnul ka muus mõttes. «Sain seal seadustest tervikpildi ning ka arusaama, et seadused ei ole kivisse raiutud ja vigast seadust on võimalik parandada. Nägin, et riigikogus ja selle komisjonides töötades ja seadusi ette valmistades on materjali maht nii suur, et iga koma taha lihtsalt ei näe. Seadusloome protsess käib meil liialt kiirustades,» lisas ta ajalehele Põhjarannik.