/nginx/o/2015/06/18/4196051t1h5c68.jpg)
Kaitseminister Sven Mikseri sõnul tuleb poliitiline otsus NATO brigaadi suuruse kiirreageerimisüksuse kasutamise kohta langetada loetud tundidega, mõnede Eesti ekspertide arvates on kaks-kolm päeva, mis üksuse kohalejõudmiseks aega võtab, tõsise rünnaku korral ikkagi liiga palju, palju suuremat turvatunnet pakuks alalise NATO kontingendi kohalviibimine.
NATO kiirreageerimisjõudude eriti kiire kiire teravik ehk umbes 5000 mehe suurune brigaad peab jõudma appi 48-72 tunniga, kui kaua võtab aga aega üksusele tegutsemiskäsu andmine, küsis ERR Uudised.
«NATO on võimeline selle üksuse kasutamise otsustama loetud tundide jooksul, nii et ta oleks ka reaalselt siirdamisvõimeline 48 kuni 72 tunni jooksul,» rääkis kaitseminister Sven Mikser, ta ei soovinud täpsustada, kuidas otsuse langetamine konkreetselt toimub.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektori Martin Hurda sõnul oleks parem tegutseda ennetavalt ehk paigutada juba rahuajal piiririikidesse arvestatavad NATO väeosad.
«Meenutagem külma sõja olukorda - kaheksakümnendaid Lääne-Saksamaal, kus paiknes rohkem kui veerand miljonit USA sõjaväelast, lisaks liitlasi teistest riikidest ja nemad olid seal selleks, et seda esmast lööki enda peale võtta,» rääkis Hurt.