Pakosta: lasteombudsmani kohustus lasub igal täiskasvanul

Pakosta sõnul tuleb väikeses riigis kaaluda, kas lasteombudsman peaks olema eraldi institutsioon, millega kaasnevad ehk suuremad kulud, kuid ka rohkem tähelepanu, või oleks otstarbekas õiguskantsleri büroos eraldi inimene laste teema peale.

«Me võiksime viimasest variandist vähemalt alustada,» sõnas ta.

Eestil on vedanud

Pakosta hinnangul on Eestil vedanud, et viimased kaks õiguskantslerit on õnneks olnud inimestena nii tublid, et on laste õiguste kaitsega kohe südamega ja väga aktiivselt tegelenud.

«Probleem oleks palju suurem, kui sellele ametikohale satuks inimene, keda laste teema nii väga ei puudutakski,» sõnas Pakosta.

Pakostagi arvates ei saaks ombudsmani ülesannet anda mõnele mittetulundusühingule nagu näiteks Eesti Lastekaitse Liit, sest laste õiguste riikliku kaitse institutsioonina eelistaks ta sõltumatut, kindla rahastamise ja juriidilise vastutusega inimest või asutust.

«Ombudsmani puhul oleks usaldusväärsem, kui ei tekiks kahtlustki, et mõni asi võiks jääda näiteks välja ütlemata pelgalt kartusest edaspidi muidu mitte rahastamist saada,» sõnas ta.

Pakosta arvates on Eestis kõige suuremaks probleemiks, et töötus on viinud lastega pered kõige halvemini toimetulevaks ühiskonna grupiks, sest enne olid sellel kurval kohal üksielavad pensionärid.

Rohkem sekkumist

Tema hinnangul pelgavad täiskasvanud sageli sekkuda.

«Ei ole vaja karta pakkuda naabrilapsele sooja söögikorda või aidata tänaval nutvat last oma mistahes murele lahendust leida,» sõnas ta. «Ei ole vaja meestel peljata, et neid jumal teab kelleks peetakse, kui nad kodukoha poistele õhtuti jalkatrenne organiseerivad.»

Samuti pole Pakosta sõnul põhjust tunda pealekaebajana, kui antakse teada tõsiselt hädasolevast lapsest kohalikule lastekaitsetöötajale.

«Paljudel puhkudel oleks lapse õigused paremini kaitstud, kui kogukondsed söandaksid ise tegusamad ja aktiivsemad olla,» sõnas ta.