/nginx/o/2015/06/17/4193335t1h5965.jpg)
Keila vallavalitsus võttis kolmapäeval vastu Kloogaranna rannaala detailplaneeringu, mis loob seadusliku aluse kunagi ülipopulaarse suvituspiirkonna ja suplusranna edasiseks arendamiseks ja piirkonna korrastamiseks ning täpsustab edasise maakasutuse.
«Kloogaranna rannaala detailplaneering on pikka aega menetletud ja kohalikku piirkonna arengut mõjutav dokument. Rõõm on suur, et planeering lõpuks niikaugele jõudis,“ ütles Keila vallavanem Jaan Alver vallavalitsuse teatel. «Keila vallale väga olulise piirkonna tulevikuarengu raamistiku paikapanek viibis kahetsusväärselt kaua.»
Alveri sõnul näeb valla nägemus piirkonna tulevikust ette eelkõige avaliku supelranna rajamist koos kõige sinna juurde kuuluvaga. «Kloogarannast peab taas saama atraktiivne puhkekoht, kus oleks hea ja mõnus olla mitte ainult kohalikel inimestel, vaid ka kaugemalt tulijatel. Eestis pole ühtegi teist kohta, kus saab rongist astuda otse rannaliivale. Lisaks peaks Kloogarand tulevikus pakkuma suurtele ja väikestele tegevust ning ajaveetmise võimalusi mitte ainut suvel, vaid aastaringselt,» sõnas Alver.
Planeeringualale soovitakse kavandada avalikku randa teenindav infrastruktuur, peredele suunitletud teemapark ja majutus- ning toitlustusasutused, lisaks luua võimalused erinevate aktiivsete tegevuste läbiviimiseks rannas.
Kloogaranna ja Laulasmaa piirkond kujunes supelrannana menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui baltisakslaste seas tärkas huvi reisimise, suvitamise ja kuurortides tervise parandamise vastu. Praeguse Kloogaranna küla rannaala kujunes üldtuntud suvituspiirkonnaks pärast Teist maailmasõda, kui sinna rajati eri asutuste puhkebaase ja pioneerilaagreid ning hakati jagama suvilakrunte. Nõukogude ajal oli Kloogarand ülipopulaarne koht, kus palavatel päevadel käis rannas kümneid tuhandeid inimesi, näiteks saabus tippaegadel randa 39 rongi päevas. 1990. aastate ühiskonnamuutustes kaotas rand avaliku ranna staatuse ning jäi pikkadeks aastateks hooletusse.
Detailplaneeringu ala suuruseks on ligemale 34 hektarit ning planeeringus on hõlmatud Kloogaranna küla Ojala mets, Muuli tee 21, Mere põik 2, rannahoone ning jätkuvalt riigiomandis olev maa. Detailplaneeringuga moodustatakse 13 krunti, milleks on kolm ärimaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, viis transpordimaa krunti, kaks ühiskondliku hoone maa krunti ja üks olemasolev elamumaa krunt.
Detailplaneeringuga soovitakse muuta osaliselt valla üldplaneeringut, mille kohaselt on maa-ala juhtfunktsiooniks üldkasutatav maa, ärimaa ja olemasolev elamumaa. Planeeringuga tehakse ettepanek lisaks üldkasutatavale maale määrata kruntide maakasutuseks ühiskondlike hoonete maa ning soovitakse vähendada ka ehituskeeluvööndit nii mere kui Tuulna oja ja Treppoja osas.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 3. juulist kuni 3. augustini ja planeeringu avalik arutelu toimub 12. augustil. Peale avaliku arutelu läbimist esitab Keila vallavalitsus detailplaneeringu volikogule kehtestamiseks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)