25 aastat Rootsi kruiise: liini käivitaja meenutab keerulist algust

Täna 25 aastat tagasi saabus Tallinna sadamasse Nord Estonia Rootsist. Samal päeval täitus 50 aastat päevast, mil Eestis sisuliselt algas Nõukogude okupatsioon.

«Ma ei julgenud kellelegi seda öelda, kuid ma usun, et paljud inimesed said aru, miks «valge laev» tuli tagasi 17. juunil,» ütles 1989. aastal Eestiga läbirääkimisi pidanud ning hilisem laevaliikluse opereerimiseks loodud ettevõtte N&T Estline AB juht väliseestlane Hans Laidwa.

Selle reisiga taasavati laevaliiklus Eesti ja Rootsi vahel, mis võimaldas tol ajal ka nõukogude inimestel viisavabalt ühepäevakruiisil Stockholmi külastada.

Laevaliini käivitaja Hans Laidwa, kes oli ühe-aastane, kui tema pere 1944. aasta sügisel Eestist Rootsi põgenes, jagas oma muljeid laevaliikluse sünniloost. Laidwa rääkis, et laevaliikluse avamine tema isamaa Eesti ja kodumaa Rootsi vahel oli mehe pikaajaline unistus, mis üle kivide ja kändude ka täitus.

«Raskusi oli nii palju, sest oli hoopis teine aeg,» ütles Laidwa, kelle sõnul olid peamised laevaliikluse taasavamisega seotud takistused rahalised.

«Kõik tahtsid laevaliiklust, aga keegi ei tahtnud maksta.» Laidwa meenutas, et mõte viisavabadusest tundus paljudele tol ajal võimatu. Talle öeldi, et kui soovitakse viisavabadust, tuleb mehel endal sõita Moskvasse ja see ise ära korraldada.

«Välisministeeriumis olid kõik seltsimehed, mina olin ainuke härra. Seltsimeeste käest ma palju abi ei saanud, seda võin küll ausalt öelda,» rääkis Laidwa.

Hea sõnaga meenutas mees neid, kes temaga ühise unistuse poole pürgisid. «Hoolimata kõigist raskustest, mis olid seotud toonasest bürokraatiast ja välismaailmaga suhtlemise reglementeeritusest, suutsime Eesti partneritega rajada täiesti uue laevaliini 1,5 aastaga,» ütles Laidwa.

Laevaliin Eesti ja Rootsi vahel oli Hans Laidwa sõnul oluline nii eestlastele kui rootslastele. Laidwa rääkis, et laevaliini käivitamine avas ukse Rootsi ja see tähendas eestlastele tol ajal väga palju. «Rootslased said korraga teada, et neil on ka teisi naabermaid peale Soome ja Nõukogude Liidu. Ma usun, et see tekitas huvi, et tulla tagasi oma juuri otsima,» ütles Laidwa.

Sama seisukohta avaldas ka Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. «Eesti ja Rootsi meritsi ühendamine oli märgiliseks sammuks mõlema riigi jaoks, eriti aga oskuses leida ajaloo pakutavatest hetkedest just neid võimalusi, mis toovad edu tulevikus ja tunduvad lähiminevikku vaadates justkui iseenesestmõistetavana.»

Hans Laidwa sõnul käivad rootslased tänapäeval Eestis hea meelega, sest siin on odavam kui Rootsis. «Kuigi siin on palju kallimaks läinud kui mõni aasta tagasi,» lisas ta.

Kui Lennusadama andmetel said esimese sõidu ajal Nord Estonia pardal viibida üksnes kutsutud külalised, siis tänaseks on kahe naaberriigi pealinna vahel reisinud kokku 13 miljonit inimest.

Kahel Tallinna-Stocholmi liinil sõitval laeval töötab kokku ligi 800 meremeest. Tallinna Sadamas tervitasid Stockholmist saabunud laeva Victoria I reisijaid ka Rootsi suursaadik Anders Ljunggren, reisilaeva Victoria I kapten Meelis Puura ning Tallinna Sadama sadamakapten Ülo Kikas.