/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2015/06/14/4185375t1h2fc8.jpg)
Põllumajandusmuuseum korraldas laupäeval sündmuse, kus mehi oli kindla peale rohkem kui naisi, keda muidu on publiku seas silmapaistvamal hulgal. Sedamoodi huvi põhjustas viies üleriigiline masinapäev «Mehed ja masinad».
Mehed kuulasid Ülenurmel mootorite laulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised vaatasid Ülenurmel seekord meelsamini muuseumi muid väljapanekuid, mis olid samuti avatud, ja käisid ringi vanavaralaadal ja toidulettide vahel.
Naisi oli meestest rohkem ka kontserdiplatsil, kus esinesid pärimusmuusikute paar Kadri Laube ja Marju Varblane ning Rae valla meesansambel Kuldne Õhtupäike. Mehi tõmbas seevastu tugevamalt ligi vanade mootorite popsumine, mis paljudele neist tundus kui meeldiv muusika.
Mootorid hakkasid laulma
Esimene mootor hakkas laulma parajasti siis, kui masinapäeva avamiskõned (neid pidasid maaeluminister Urmas Kruuse ja põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild) olid jõudnud viimaste lauseteni. Nimelt käivitas mootori Lister A Junior käima Mäksa valla Tigase küla elanik Jüri Tensing.
Aastast 1938 pärit vesijahutusega mootor ajas oma hiilgeaegadel käima muu hulgas saeraami ja võimasinat. Nüüd oli mootoriga ühendatud uuemal ajal Hiinas valmistatud generaator, et teha elektrit. Omanik oli pealtvaatajate rõõmuks juhtmed ühendanud töötava pesumasinaga.
Paarkümmend meetrit eemal olid toonud Valgamaalt Hummuli vallast huvilistele vaatamiseks mootori McCormick-Deering (International Harvester Company, 1930) Tõnu ja Mart Soodla. Seni olid nad masinat käima pannud ainult oma sõprade-sugulaste silma all.
USAs valminud mootor oli kunagi ammu teeninud omanikku mitmesuguste talutööde tegemisel. Peenmehaanik Tõnu Soodla ostis aastal 1985 talu ja leidis võsast sinna roostetama jäetud mootori. Taastamiseks tekkis aega aastail 2009 ja 2010.
Suur parv mehi vahtis tähelepanelikult sinise traktori Lanz Bulldog (1940) juures iga kord, kui põllumajandusmuuseumi mehaanikud-restauraatorid Karl Käärik, Kalju Tenn ja Väino Kajak seda käivitasid. Lanz Bulldog on muuseumis viis aastat tagasi ellu äratatud.
Traktori popsuma saamiseks tuli ajada tulipunaseks üks väljaulatuv osa masina ninaotsa all. Siis tuli võtta rool ja kinnitada see mootori hooratta külge. Iga hooandmine ei õnnestunud, nii et Karl Käärikul oli pärast iga uut käivitamist nahk märg.
Isetehtud põllutöömasinad
Ülenurmel käivitatud vanad mootorid ja traktorid on suurte kompaniide toodang. Masinapäeval oli välja pandud ka üks värvikas rida selliseid põllutöömasinaid, mille on mehed ise garaažis või keldris valmis ehitanud. Peaaegu igaühel neist on oma lugu.
Aastal 1963 EPA põllumajanduse mehhaniseerimise eriala lõpetanud ja 50 aastat põllumajanduses insenerina töötanud Peeter Böckler hakkas säherdusi samkompunne pildistama juba 1970. aastatel.
Pärast kohtumist poolteist-kaks aastat tagasi Ivari Padariga hakkas ta toonaselt põllumajandusministrilt saadud ideed ellu viima ja koostas meeste endale kasutamiseks tehtud traktorite piltidest ja lugudest raamatu.
Oma osa andis nüüdsel üleriigilisel masinapäeval esitletud 272-leheküljelise teose «Eestis iseehitatud traktorid» valmimisse põllumajandusmuuseum ja -ministeerium. Ivari Padari arvates tuleks välja anda sama teose teine osa. Selleks soovitab ta saata andmeid, pilte ja lugusid sellistest masinatest Ülenurmele muuseumisse.