Valitsus ei nõustu kohustuslike põgenikekvootidega

Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse kabinetinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil, et Euroopa Komisjoni ettepanek Eestile lähtub valedest eeldustest ja see pole proportsioonis Eesti suuruse ja võimalustega. «Ettepanek on Eesti suhtes ebaõiglane ja me ei ole suutelised nii suurte inimhulkadega toime tulema,» ütles Rõivas.

Peaminister märkis, et kohustuslikud kvoodid pole Eestile vastuvõetavad ning ebaproportsionaalselt suure kohustuse panemine Eestile tekitab probleeme juurde, mitte ei lahenda neid.

Valitsusjuhi sõnul ei suhtu Eesti Vahemere põgenike probleemi ignorantselt ja on valmis aitama, kuid seda vabatahtlikult ja mitte kohustuslike kvootidega.

Ta lisas, et kohustuslikud kvoodid tekitavad Eestis vastuseisu isegi nendes inimestes, kes muidu oleksid valmis hea meelega põgenikke abistama.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul toetab Eesti seda, et Euroopa Liit pööraks suuremat tähelepanu inimsmugeldajate vastu võitlemisele. «Tugevdada tuleks tsiviil- ja militaarkoostööd. Keskenduda tuleks probleemi algpõhjusele ehk tegevustele kolmandates riikides, kust põgenikud tulevad,» ütles siseminister.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on Euroopa Komisjoni ettepaneku puhul tegemist pretsedendiga, mil riigi tahte vastaselt  tahetakse sundida võtma vastu teatud hulka pagulasi. Tsahkna sõnul on siin Eesti jaoks tegemist nii-öelda punase joonega ja sellist kohustust ei saa lasta endale peale sundida.

Tsahkna lisas, et Eestil on olemas oma pagulaspoliitika ja Eesti on aastate jooksul vastavalt kehtivale korrale võtnud vastu rahvusvahelise kaitse taotlusi, neid menetlenud ja pagulastele ka varjupaika andnud.

Valitsus on seisukohal, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel tuleb arvestada Eesti rahvastiku (0,26 protsenti Euroopa Liidu omast) ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus (Eesti puhul 0,14 protsenti Euroopa Liidu omast) ning pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda.

Valitsus peab jätkuvalt oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide abistamist ka kohapeal ning probleemide tekkepõhjustega tegelemist, näiteks Frontexi operatsioonide näol.

Pagulaste majutamise, toitlustamise ja kohanemise ning lõimumise teenuste kulud on võimalik suures osas katta Euroopa Liidu vahenditest, Euroopa Komisjon eraldab liikmesriigile iga pagulase kohta ühekordse toetuse 6000 eurot ning samuti on võimalik kasutada Eestile juba eraldatud välisvahendeid. Eesti riigi kanda jäävad kulud on veel täpsustamisel.

Euroopa Komisjoni 13. mail tehtud ettepaneku järgi peaks Eesti võtma ümberasustamise (1,63 protsenti ehk 326 inimest) ja ümberpaigutamise (1,85 protsenti ehk 738 inimest) programmide raames kokku vastu 1064 pagulast.

Valitsuse liikmed ei öelnud pressikonverentsil, milline oleks nende hinnangul põgenikehulk, keda Eesti oleks valmis vastu võtma.

Justiitsministeerium märkis eile siseministeeriumile saadetud kirjas, et Eestile pakutud põgenike hulk 1064 on põgusa arvutuse alusel umbes seitsmekordselt üle pakutud. Euroopa Komisjoni kriteeriumite järgi oleks Eesti osa kvoodist umbes 150 inimest.

Euroopa Komisjoni teatel on kvootide arvestamisel lähtutud neljast põhilisest kriteeriumist. 40 protsendi ulatuses arvestatakse liikmesriigi rahvastiku koguarvu, 40 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangut, 10 protsendi ulatuses tööpuuduse taset riigis ja 10 protsendi ulatuses riigis esitatud asüülitaotluste arvu ja ümberasustatud põgenike arvu miljoni elaniku kohta aastatel 2010-2014.

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja –asustamise mehhanismide suhtes kinnitab riigikogu 12. juunil, justiits- ja siseministrite kohtumiseks 16. juunil. 25. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu, kus riigid ütlevad välja oma seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku osas.