Riik õpetab lapsevanematele laste probleemide osas rahulikuks jäämist

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul on ilmselt kõik lapsevanematena puutunud kokku olukordadega, kus jonniv laps ajab «harja punaseks» ning vanemal kaob enesekontroll, mistõttu ei pruugi seetõttu alati adekvaatselt lapse käitumisele reageerida.

«Selliste olukordade rahumeelseks lahendamiseks on aga võimalik õppida lihtsaid ja toimivaid käitumisviise. Sel eesmärgil testib sotsiaalministeerium hetkel eelkooliealiste laste vanematele mõeldud spetsiaalset koolituskava,» selgitas Tsahkna.

Eelkooliealiste laste vanematele mõeldud koolituskava – positiivse vanemluse programmi esimene venekeelsetele perekondadele mõeldud koolituste sari – toimus novembrist märtsini ja teine algas tänavu märtsis. Koolitused toimuvad Tallinnas, Narvas ja Tapal. Käesoleva aasta sügisest lisandub ka eestikeelne programm.

Koolituste käigus õpib lapsevanem ära hoidma stressi ja tülisid tekitavaid olukordi, omandab uusi oskusi ja saab tuge lapsele piiride seadmisel. Koos arutatakse ja mängitakse läbi erinevaid lapse kasvatamisega seotud situatsioone ning seejärel proovitakse uusi oskusi kodus kasutada. Lisaks võtavad grupijuhid vanematega ühendust ka koolituste vahepeal, et uurida, kuidas neil uute oskuste rakendamisel läheb. 

«Lapse kehalise karistamise keelu puhul on eesmärgiks seada nulltolerants igasugusele lapse väärkohtlemisele. Keelustamisest üksi aga ei piisa, vaid selle kõrval on oluline anda vanematele oskusi selleks, et nad oskaksid jõudu kasutamata oma lapsi kasvatada,» lisas Tsahkna. 

Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis väheneb laste ja noorte agressiivne ja antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja koolist väljalangemine. Vanemlike oskuste arendamine aitab muuhulgas ära hoida psüühika- ja käitumishäireid, väärkohtlemist, terviseprobleeme.

Koolitusprojekti testimise esimeses etapis läbis neljakuulise programmi 59 lapsevanemat, kes täitsid koolituse eel ja järel ankeedi, kus nad hindasid erinevate probleemsete käitumisviiside esinemist oma lapsel. Kui enne koolitusi oli enam kui pooltel vanematest oma lapse käitumisega olulisi probleeme, siis koolitussarjajärgselt oli selliseid vanemaid järgi jäänud vaid 14 protsenti. Pikemas perspektiivis on kavas arendada programmi selliselt, et see oleks kättesaadav kõikides Eestimaa piirkondades.

Kokku komplekteeritakse katseperioodil lapsevanematest 24 gruppi, neist 18 venekeelset ja 6 eestikeelset. Vene lapsevanemate koolitamisest alustati seetõttu, et rahvusvaheline venekeelne programm oli kasutamiseks juba olemas ning see alles vajas eesti keelde tõlkimist. Ühes lapsevanemate koolitusgrupis saab osaleda kuni neliteist inimest.

Vanemlusprogramm on andnud häid tulemusi laste käitumisprobleemide vähendamisel paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis, Inglismaal, Šotimaal, Norras, Venemaal, Austraalias, Hollandis ja mujal.