:format(webp)/nginx/o/2016/07/21/5648101t1h2592.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/03/18/3882619t1h0914.jpg)
Praegune tarmukas pereväärtuste lammutamine meenutab millegi poolest toda ajalooperioodi, mil lammutati kirikuid ja juurdus ateism, kirjutab Jelena Skulskaja.
Tellijale
Jelena Skulskaja: abee Prévost’ eksimus ehk kuidas vabaneda vabadusest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmakirjanduses on kulutatud küllaga sõnu kirjeldamaks deemonlikke, kassilikke, kississilmseid saatuslikke naisi, kes ei sunni mehi enda kasuks loobuma ainult varast, vaid ka aust, väärikusest, heast nimest, lahti ütlema Jumalast ja kummardama paganate kombel ebajumalaid. XVIII sajandil lõi abee Prévost’ romaanis «Ševaljee Des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu» surematu meela Manoni tegelaskuju, kes võis ära petta ja puupaljaks teha iga mehe, rabada endale tema raha ja südame. Manitsuseks lugejale matab Des Grieux noore Manoni surnukeha kõrbeliiva purunenud mõõgaga hauda uuristades.