Tallinna vanalinna päevadel tutvustatakse Eesti rahvuskultuuri

Tallinna vanalinna päevade raames on end Pikal tänaval võimalik proovile panna rahvakunsti loomise vallas. Näidistöötubades saab õppida tikkimist ja ketramist ning ühe ürituse läbiviija, Hilda Rütteri sõnul on kultuuri edasiandjaid kohale tulnud väga erinevatest paikadest: «Näiteks on külalisi Marimaalt, kes õpetavad vanaaegsete ehete tegemist. Meie eesmärgiks on see, et inimesed ei unustaks vanu töövõtteid,» selgitas ta.

Inimeste huvi töötubades osalemise vastu on Rütteri sõnul vahelduv ning seda mõjutavad nii tormised ja vihmased ilmad kui ka eestlaseks olemisest tulenev iseloom. «Isetegijaid on veidi vähem, sest inimesed pelgavad uut, mida nad varem näinud ei ole, kätte võtta. Küll aga meeldib lastele igasugu asju kaasa teha,» ütles Rütter. Tema hinnangul on peamisteks töötubade külastajateks vanaemad lastega.

Töötubade vastu võiks huvi suurem olla ka käsitöövaipu ja tikkimist õpetava Elma Tikkeri sõnul. «Huvi on ja samas ei ole ka, mõni päev käib vähem inimesi, mõni päev rohkem. Samas eile käis meil isegi üks meesterahvas külas,» ütles ta.

Suurt huvi tuntakse aga töötoa vastu, kus on võimalik valmistada läbipaistvast tekstiilist looduslike materjalidega täidetud südameid. Töötoa läbiviimise eest vastutav Tiia Mets selgitab, et idee on pärit keskajast, perioodist, kui lõhnaõlisid polnud veel leiutatud: «Siis pandi rõivaste sisse peitu looduslike materjalidega täidetud väikeseid kotikesi. Siin kasutatavad materjalid on küll kaasaegsed, kuid idee pärineb kirjeldatud ajastust.» Metsa sõnul kasutatakse tema töötoas esemete valmistamiseks näiteks heina, villa, lepalaaste ning roosiõisi.

Parasjagu koos oma sõbrannadega südameid valmistanud Hanna Maria Antson oli töötoast vaimustuses: «Me valmistame roosilehtedega südameid, see on mu esmakordne sellelaadne kogemus ning mulle väga meeldib see,» lausus Antson.

Populaarne on ka vahast käekujusid valmistava Taavo Veldi töötuba: «Valmistame vahast käsi ning peamiselt tunnevad selle vastu huvi lapsed ja noored. Igaüks saab oma käekuju salvestada ning selle vahakujul kaasa võtta. Hiljem on inimesel võimalik vaadata, kui palju tema käsi ajas on kasvanud,» selgitas ta. Veldi sõnul tunnevad käekujude vastu huvi peamiselt lapsed ja noored, kuid tema klientuuri hulgast on võimalik leida ka vanemaid inimesi ja välismaalasi, kes tahavad jäädvustatud käe mälestuseks koju kaasa võtta. 

Kõige ambitsioonikam atraktsioon on aga tõenäoliselt meelelahutuslik ajalookeskus «Tallinna Legendid», mis tutvustab keskajal toimunut läbi erinevate temaatiliste ruumide.  Ajalookeskuse administraatori Samira Stronfeli sõnul on näitused väga realistlikud ning nende külastajatel tekib tunne nagu nad kogeks aastasadu tagasi toimunud sündmusi reaalsuses. «Näha saab üheksat tuba, millest igaüks üritab edasi anda mingit kindlat keskaegset legendi, kuid seda tegelikkusest veidi õudsemal moel. Kaetud on näiteks sellised teemad nagu inkvisitsiooni ja katku aeg, legend elusalt torni sisse müüritud neiust ning olemas on ka kuradituba,» selgitas Stronfel.

Stronfeli sõnul on atraktsioon alles väga uus ning projekti loodetakse külastajate olemasolul töös hoida ka tulevikus. «Külastajaid praegu eriti palju ei ole - meie soovime vastu võtta vähemalt 30-40 inimest päevas, kuid hetkel on see number poole väiksem,» sõnas ta.  Stronfeli hinnangul tasub näitust külastada, sest tegemist on millegi täiesti uudsega: «inimestel on kujunenud arusaam, et muuseum peab olema romantiline ja midagi õpetama. Kõik need elemendid on ka ajalookeskuse poolt pakutavas olemas, kuid seda täiesti uuel tasemel – võimalus on kogeda midagi esmakordset.»