/nginx/o/2015/06/04/4140283t1h1d7c.jpg)
Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskus (EMCDDA) avaldas täna Lissabonis Euroopa narkoraporti, millest selgub, et Eesti hoiab endiselt oma käes tiitlit «riik, kus sureb üledooside tagajärjel kõige rohkem inimesi».
Eesti hiilgab esikohal: riik, kus sureb kõige rohkem narkomaane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu avaldatud Euroopa Liidu uimastiprobleemide aruandesse on kokku pandud riikide 2013. aasta andmed. Selgub, et 2013. aastal oli Euroopas 15-64-aastaste seas keskmiselt 16 surmaga lõppenud üledoosi miljoni elaniku kohta (sh. Norra ja Türgi). Eesti aga edestab pikalt kõiki ELi riike – meil oli 127 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.
Üle 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta oli kokku seitsmes riigis (analüüsi on kaasatud ka Norra ja Türgi, Kreeka andmed puuduvad - toim.). Kusjuures tabeli eesotsas on just Põhjamaad.
/nginx/o/2015/06/04/4140271t1h1e3b.jpg)
Eesti probleemiks on endiselt äärmiselt kange sünteetiline uimasti fentanüül ehk «valge hiinlane», mis hakkas jõuliselt Eesti narkomaane murdma 2012. aastal - üleannustest tingitut surmajuhtumite arv Eestis suurenes järsult (38 protsenti).
«Valge hiinlane» ei ole teistes liiduriikides nii tuntud ja on imbunud Eestisse tõenäoliselt Venemaalt.
Tõsi, EMCDDA nendib, et olukord Eestis on paranenud ja suuresti tänu sellele, et et 2013. aastal hakati kohalikele narkomaanidele jagama fentanüüli vastumürki naloksooni, mis aitab üledoosi saanu elule.
Põhjamaid vaevab heroiin
Näiteks mullusest raportist selgus, et Eestis oli 191 surmajuhtu miljoni elaniku kohta (2012. aasta andmed), mis näitab, et naloksoonikava käivitamine on mingit tulemust andnud. Samas nenditakse raportis, et suremuse näitajad on Eestis jätkuvalt ELi keskmisest kaheksa korda suuremad.
Teisi riike, kus narkomaanide suremus on kõrge, vaevab peaasjalikult heroiini üleannustamine.
Milline on keskmine üledoosi tagajärjel surnud narkomaan Euroopas? Keskmiselt 37-aastane ja enamasti meessoost.
/nginx/o/2015/06/04/4140277t1h0508.png)
Ka muretseb euroliit järjest turule tulevate uute psühhoaktiivsete ainete pärast, mille tarvitajad on vajanud erakorralist haiglaravi ning mis on põhjustanud ka surmajuhtumeid.
2014. aastal esitati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 16 hoiatust uute ainete kohta, mida selle mehhanismiga jälgitakse.
Näiteks peab EMCDDA eriti ohtlikuks sünteetilist kanepit, mis viis mullu haiglasse ka Eestis mitu noort Rakveres.
Sünteetilised uimastid on küll psühhoaktiivsed ained ning nende mõju on sarnane narkootikumide omaga, aga need ei kuulu algselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning nende keemiline koostis erineb algainest. Seega ei ole need algselt keelatud.
Kui mõni aine levima hakkab, siis teeb ravimiamet tavaliselt ettepaneku see keelatud nimekirja panna, ent probleem on see, et kui üks aine keelatakse, siis ilmub turule peagi sellega sarnanev uimasti, veidi muundatud molekuliga.