Žürii esimees Peeter Helme (liikmeteks Tiit Aleksejev, Kärt Hellerma, Anu Lamp, Eva Luts, Eeva Park, Karl Martin Sinijärv ja siinkirjutaja) pidaski vajalikuks rõhutada seda, et auhindamata või märkimata jäänud teosed «pole väärtusetud või küündimatud, vaid päris mitmel juhul on tegu lihtsalt valele võistlusele saadetud teosega – olgu selleks siis lasteraamatud, mälestused, traktaadid, reisikirjeldused ja/või autobiograafiad».
Omakorda pool romaanidena võetavast tekstidest oli fantaasiakirjandus või nihestatud reaalsusekujutus. Selgelt oli tunda arvutimängude, «Kettamaailma», «Troonide sõja» ning teiste uue põlvkonna elu- ja kirjanduskujutelma mõjutanud meediumide mõju. Tasapinnaline või must-valge karakteriloome, muinasjuttudele omased sündmuste klišeelikud kirjeldused kuulusid selle juurde. Äramärgitud teoste hulka jõudis siiski nii fantasy kui ka ajalooline seiklusjutt. Žürii, kellest igaüks pidi läbi lugema keskmiselt kolmkümmend romaani (seitse kuni üheksa tuhat lehekülge) järgis otsuste tegemisel kirjanduslikkuse kriteeriumide kõrval ka võimaliku lugejaskonna põlvkondlikkust ning sihtrühmi. Kirjandusvälja fragmenteerumine on tõsiasi, mida ei saa vältida ei kirjanikud ega kriitikud.
/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2015/02/24/3806783t1hb462.jpg)