Merel kehtestati kohavaru kaitseks püügikeeld

Ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul näitab värske analüüs, et vanu, mitmeaastaseid isendeid Pärnu lahe kohakarjas peaaegu enam ei uju. See aga võib tulevikus vähendada kalurite head saaki. «Jõudsime kaluritega üksmeelele, et Pärnu lahe kohavaru vajab kaitset ning selleks on vaja kalale kuderahu tagada,» selgitas Märtin.

Kalasaakide ametliku statistika ja uuringute järgi pole Pärnu lahe kohavaru endiselt saavutanud taset, mis eelnes 1990. aastatel toimunud saakide langusele. Seda hoolimata sellest, et peaaegu igal aastal on koha sigimine lahes õnnestunud ning katsepüükides ja seires on noorjärke suhteliselt arvukalt. Seega on viimastel aastatel kohavaru püsimist toetanud vaid head klimaatilised tingimused.

Teadlaste sõnul põhineb kohapüük Pärnu lahel peamiselt ühe põlvkonna kaladel ning kudema hakkavad järjest nooremad ja väiksemad isendid. See on märk liigsest püügisurvest, mida iseloomustab ka fakt, et Pärnu lahest püütakse ligikaudu 85 protsenti riigi rannikuvete kohasaagist. Üliintensiivne püük suurendab riski, et ebasoodsate tingimuste tekkel hakkab isendite hulk vähenema ning sellest taastumine võtab Keskkonnaministeeriumi hinnangul väga kaua aega.

Koha jätkusuutlikkus mõjutab ka kala viimist Lääne-Euroopa maksujõuliste riikide turgudele. Sealsed ettevõtted turustavad sageli ainult jätkusuutlikult püütavat kala ega osta seda kokku piirkondadest, mis on saanud Maailma Looduse Fondilt negatiivse hinnangu.

Järgnevate aastate kohapüügi keeluaja paikapanemiseks koostatakse analüüs, mis võtab arvesse pikaaegseid veetemperatuure ja saake. Nii on võimalik tagada, et isendid saaksid kudeda just neile sobiva veetemperatuuri juures. Analüüsi koostamisesse plaanib Keskkonnaministeerium kaasata nii teadlasi, kutselisi kalureid kui ka hobikalastajaid.