/nginx/o/2015/05/30/4123467t1h4844.jpg)
Liikluskomisjon jätkas täna arutelu korduvate ja raskete rikkumiste ohjeldamise meetme üle, mis suunaks juhid, kellel on juhtimisõigus karistusena ära võetud, selle tagasi saamise tingimusena sõltuvushäire kontrolli ning spetsiaalsele koolitusele.
Korduvaid liiklusrikkujaid võidakse tulevikus suunata sõltuvushäire kontrolli ja koolitusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline lähenemine aitaks ekspertide hinnangul ohtlikku liikluskäitumist vähendada.
«Inimene, kes näiteks kolme aasta jooksul korduvalt juhib sõidukit alkoholijoobes või teeb seda ka korra enam kui 1,5 promillises joobes, peaks tulevikus esimese eeldusena läbima sõltuvushäirete kontrolli,» märkis Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees, majandus ja –taristuminister Kristen Michal.
«Seejärel vajadusel ravi, ning oma kulul liiklusalase rehabilitatsioonikoolituse, et juhtimisõigust üldse tagasi saada,» lisas minister.
Michal nentis, et loomulikult tuleb sõidukit alkoholijoobes juhtinud inimesel kanda ka kõik määratud karistused, kuid sõltuvushäire puudumine ja koolitus oleks juhtimisõiguse taastamise eelduseks.
Maanteeameti liikluseksperdid teevad suve jooksul tööd ning hetkel planeeritakse, et aasta lõpus riigikogu menetlusse minevas liiklusseaduses on vastavad muudatusettepanekud juba sees.
Michal märkis, et ekspertide hinnangul puudutab see umbes kuni 6000 inimest aastas ning sõltuvushäire diagnoosimine, ravi ja täiendav liiklusalane rehabilitatsioonikoolitus vähendab rikkumise toime pannud inimese liiklusohtlikust tulevikus, nagu on ka võimalik, et selle mitteläbimisel isiku juhtimisõigust ei taastata.
Järelkoolituse eesmärk on muuta liiklusrikkujate käitumist ja hoiakuid selliselt, et nad tulevikus enam rikkumisi toime ei paneks. Rikkujate mõjutamiseks kasutatakse erinevaid kaasaegseid psühholoogilise mõjutamise vahendeid, et rikkuja saaks aru tegevuse võimalikest tagajärgedest nii tema endale kui ka teistele liiklejatele. See arusaam loob eelduse, et isik püüab ise tulevikus sarnaseid rikkumisi vältida.
«Tegemist ei ole küll imerohuga, aga erinevates Euroopa riikides on leitud, et liiklusalaste korduvrikkumiste arv järelkoolituse läbinute hulgas on siiski 2-3 korda väiksem kui nende hulgas, kes järelkoolitust ei läbinud,» lisas majandusminister.
Käesoleva aasta esimese nelja kuu jooksul juhtus Eestis 374 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 24 ja sai vigastada 461 inimest.
Viimase 12 kuu jooksul on suurenenud sõidukite kokkupõrgete arv ligi 11% - 2014. aasta maist kuni 2015. aasta aprillini juhtus kokku 600 kokkupõrget, neis hukkus 29 ja sai vigastada 827 inimest.
Veidi on suurenenud liiklusõnnetuste arv jalakäijatega. Viimase 12 kuu jooksul juhtus jalakäijatega 356 õnnetust, neis hukkus 24 ja sai vigastada 343 inimest.