/nginx/o/2015/05/28/4120023t1hf1c4.jpg)
Täna Patarei kompleksis korraldatud mõttetalgul esitas Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste nägemuse ajaloolise kindlusehoone säilitamiseks ning arendamiseks.
Muinsuskaitse soovib Patareile vabariigi 100. aastapäevaks uut katust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Velliste sõnul on muinsuskaitses juba kooskõlastatud tööjoonised Patarei merekindluse katuse taastamiseks selle 19. sajandi esimesel poolel valminud algsel kujul.
«Nüüd on vaja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile katuse ehituseks eraldada umbes 1,5 miljonit eurot. Milliseks ka ei kujuneks Patarei kasutus tulevikus, on ajaloolise kindlusekompleksi säilimiseks hädavajalik peatada selle lagunemine,» ütles Velliste.
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi direktori Hellar Lille sõnul on Patareiga seotud väga ambitsioonikad plaanid.
«Meil on visioon, kuidas tuua Patareisse lisaks Vanglamuuseumile nii tänane Sõjamuuseum, Okupatsioonide Muuseum kui miks mitte ka Tuletõrjemuuseum. Koos naabruses oleva Meremuuseumi Lennusadamaga kujuneks nõnda väga muljetavaldav linnaosa,» ütles Lill.
Velliste sõnul on Patarei arendamine võimalik ainult Euroopa Liidu panust ning erainvestoreid kaasates. Eesti Muinsuskaitse Selts on esitanud Patarei merekindluse Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Euroopa enimohustatud mälestise nimekirja kandidaadiks.
Patarei merekindlus valmis 1840. aastal, kuid muutunud sõjapidamise strateegia tõttu see sõjalist kasutust ei leidnud. Hiljem on kindlust kasutatud nii kasarmu kui vanglana.
Patarei kindluses on erinevatel aegadel hoitud nii poliitilisi- kui kriminaalvange. Tänaseks on leidnud kinnitust, et just Patareis hukkasid Nõukogude võimu esindajad suure tõenäosusega riigivanem Jaan Tõnissoni.