Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/05/26/4111993t1h545d.jpg)
Kool ei ole ainult lugemise või matemaatikavalemite õppimise paik. Samasuguse kaaluga on sotsiaalsete oskuste, suhtluspädevuse ja väärtushinnangute kujundamine, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Kitsing.
Eesti haridussüsteemi loetakse äsja avaldatud OECD analüüsi kohaselt maailma tipus olevaks – seitsmendal kohal Singapuri, Hongkongi, Lõuna-Korea, Jaapani, Taiwani ja Soome järel. Edetabel tugineb PISA uuringule, millest Eesti on võtnud osa kolmel korral – 2006, 2009 ja 2012.
Iga pingerida peaks eelkõige suunama mõtlema, mis on põhjused, mida on enda või teiste tulemustest õppida ja kuidas oma tulemusi veelgi parandada. PISA alusel on riikides, kus tulemused on olnud ehmatavalt nõrgad, algatatud ulatuslikud haridusreformid. Meile on PISA toonud väga hea kuvandi põhiharidusest. Edu kõrval on vähem tähelepanu osutatud kitsaskohtadele, mis PISA ja teised haridusuuringud on välja toonud.