Tallinnas ründas käeraudadega mees tervisejooksu tegevat naist

«Kallid tervisesportlased, kellele meeldib üksi metsas/pargis jooksmas ja jalutamas käia. Tahan teid hoiatada ebanormaalsete, haigete inimeste eest, kes passivad metsas üksikuid naisterahvaid. Keegi ei arvaks ealeski, et päise päeva ajal võid jooksurajal, kus liigub teisigi inimesi, sattuda rünnaku ohvriks,» kirjeldab naisterahvas oma kogemust.

Ta läks enda sõnul Rahumäe kalmistu taga olevale rajale jooksma, kui kuulis äkki metalset kolinat. «Nagu võtmed koliseks. Vaatasin selja taha ja mu hirmsaim õudusunenägu sai teoks. Sellel mehel oli haiglaslik pilk, tal jooksis suust peaaegu et ila. Tal olid käerauad! Ma lootsin veel viimase hetkeni, et ta lihtsalt möödub, kuni ta tuli mulle kallale. Me rüselesime maas pool minutit, minut, seda aega on raske hinnata. Ta ütles mulle «rahune, rahune, rahune». Mõtlesin, et mis mõttes ma rahunen. Kui ma nüüd alla annan, siis leian ennast käeraudadega aheldatult kuskilt uberikust,» kirjeldas naine, kes enda sõnul tagus meest jalgadega ja tõmbas juustest.

«Viimane löök vastu lõugu viis ta tasakaalust välja, ta kukkus. Ajasin ennast kiiruga püsti, rebisin end ta haardest lahti ja tegin vist oma elu kiireima jooksu tagasi, kuni nägin teisi inimesi. Minul vedas, kuid keegi ei tea, kui palju noori naisi on tema ohvriks langenud. Palun ärge käige üksi metsaradadel jooksmas, isegi mitte päeval, sest iial ei tea, millised haiged inimesed ringi liiguvad!» soovitab naine.

Ohver helistas häirekeskusesse

Politsei kinnitusel helistas täna kella 15 paiku rünnakuohver ka häirekeskusesse ning andis teada, et umbes tund varem oli teda Rahumäe kalmistu lähedal oleval tervisrajal rünnanud mees.

Politsei pressiesindaja Helen Uldrich ütles, et sündmuskohale patrulli ei saadetud, kuna juhtunust teatati politseile viivitusega ja politsei praktika kohaselt ei ole sellisel juhul kedagi enam kahtlustatavana sündmuskohal kinni pidada võimalik.

Rünnaku ohvril paluti tulla avalduse tegemiseks jaoskonda, lisas pressiesindaja.

Uldrichi kinnitusel ei saanud naine rüseluse käigus vigastusi ning ei vajanud seega meedikute abi.

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse vanem Rait Pikaro sõnul tuleks alati sellistes olukordades võimalikult kiiresti politseid teavitada, nii on suurem tõenäosus ründaja kiiresti tabada. Samas nendib mees, et olenevalt olukorrast ei pruugi alati olla võimalust kõnet teha, mistõttu on teinekord ka mõistetav, et selline info võib laekuda hiljem.

«Sarnasesse ohtu sattumisel tuleks võimalikult kiiresti turvalisse kohta joosta, enda olukorrale tähelepanu juhtida, möödakäijate abi paluda ning politseisse helistada. Olenemata situatsioonist ning inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest ei soovitaks esmajärjekorras ründajale vastu hakata, sest kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada. Kui aga olukord nõuab elu kaitsmist, tasub ohu tõrjumiseks kasutada mistahes käepäraseid vahendeid, mis hetkel käeulatuses (olgu selleks siis puuoks, võtmekimp vms) ning alati peaks arvestama sellega, et kaitsmisel tuleb lähtuda n-ö jõu kasutamise proportsioonist ehk mitte ise põhjendamatult teisele poolele eluohtlikke kehavigastusi tekitada,» selgitas Rait Pikaro.

Ta lisas, et kui inimene kannab enda turvalisuse kaitsemiseks kaasas lubatud enesekaitsevahendeid (nt pipragaas, mida täiskasvanu endale kauplusest soetada saab), siis tuleb selle kasutamine endale selgeks teha ning kaitsevahendit oskuslikult käsitleda. Vastasel juhul võib oskamatusest sellega endale hoopis viga teha.

«Julgustan kõigil inimestel alati enda kahlustest kellegi tegutsemise osas, mis võib kujutada ohtu teistele inimestele, teada anda, kuna iga selline infokild on vajalik selleks, et takistada kuritegude toimepanemist ning kaitsta inimeste turvatunnet,» ütles Pikaro.