/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
Laupäeva hommikul juhtunud Tallinna kesklinna suuravariis võis kihutavale BMW-le ette sõitnud Mercedes päästa mitme jalakäija elu, kes just õnnetuse hetkel olid hakanud sõiduteed ületama, ütles liiklusjurist Indrek Sirk turvakaamera videot analüüsides.
Indrek Sirk: ristmikule sõitnud Mercedes võis päästa jalakäijate elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirk märkis, et Postimehes avaldatud videost näib olevat välja lõigatud üsna oluline osa, mis võimaldaks täpsemalt arvutada, mis tulega auto ristmikule sõitis. On näha, et vastassuunas sõitjatele põleb juba mitu sekundit punane tuli, kui BMW suure hooga ristmikule sõidab.
«Videot vaadates on näha, et 5-6 inimest hakkab õnnetuse hetkel ohutussaarelt sõiduteed ületama. Piltlikult öeldes päästab Mercedes BMW-le ette sõites nende elu,» lausus Sirk. Otse sõitnud BMW kiirus tundub olema üsna suur.
«Tavaline liikluspraktika näitab, et kui jalakäijale otsa sõita kiirusega 50 km/h või rohkem, on tema tõenäosus ellu jääda väga väike, alla 20 protsendi,» põhjendas Sirk.
«Videost on näha, et mitu jalakäijat astub otse BMW ette, osa neist astub vahetult enne kokkupõrget tagasi, kuid Mercedes sõidab neile ikkagi otsa. Samas, kuna Mercedese kiirus on olnud palju väiksem, kui otse liikunud BMW kiirus, siis võib öelda, et Mercedese otsasõiduga kaasnenud vigastused on tõenäoliselt kergemad, kui BMW oleks seda teinud.»
Juhul, kui foorid töötavad mõlemas sõidusuunas sünkroonis, sõitis BMW ristmikule «sügava punase tulega» ehk foor oli punaseks läinud vähemalt 3-4 sekundit enne seda, kui auto jõudis stoppjooneni.
Inimeste käitumisest võib samuti järeldada, et jalakäijatele põles roheline tuli. «Tõenäosus, et üks inimene eksib ja läheb punasega teele, on olemas, aga et terve hulk korraga hakkab punasega liikuma, on oluliselt väiksem,» sõnas Sirk.
Üks võimalikest põhjustest, miks BMW ristmikule kihutas, võib peituda fooritsüklites. Nimelt selgus paar aastat tagasi samas kohas toimunud liiklusõnnetust analüüsides, et autole, kes alustab Tartu maanteel sõitu Stockmanni ristmikult, süttib enne Kreutzwaldi ristmikule jõudmist punane tuli. Tugevalt kiirendades ja lubatud piirkiirust ületades jõuavad aga esimesed Kreutzwaldi ristist selle fooritsükliga veel läbi. Seetõttu on Sirgi sõnul juhtunud, et iga päev sama marsruuti sõites vajutavad teadlikud juhid gaasi, et kiiresti järgmisest ristmikust läbi saada. Sirk ei osanud öelda, kas seda konkreetset fooritsüklit on vahepeal muudetud, kuid sarnaseid ohtlikke kohti, mis panevad juhte kiirendama, on linnas mitu.
Seda, kas Mercedes võinuks kiiresti lähenevat BMWd näha või mitte, võib samuti vaid oletada. «Kui autojuht veendub millegi ohutuses, on tegu psühholoogiaga: liikluses vaatab autojuht selektiivselt, ainult teatud kaugusele. Seda, mis jääb tema tavapärasest ohukaugusest välja, ta tähele ei pane. Ehkki ülevalt videosalvestust vaadates me näeme kiiresti lähenevat autot, ei pruugi seda märgata seda ristmikule sõitmist alustav Mercedese juht,» pidas Sirk võimalikuks.
«Liikluses vaatab autojuht ringi kiirpilguga teatud kauguseni,» põhjendas ta. Linnaliikluses on tavakaugus 50-100 meetrit, millest kaugemale jäävaid autosid juht enda jaoks ohuna ei fikseeri.
«Oluline on ka see, et Mercedese jaoks oli enne liikuma hakkamist kohustus veenduda, et tee on vaba, ning ta pidi laskma lõpetada ristmiku ületamise nendel, kes on veel ristmikul. Seega pidi tema tähelepanu olema koondunud ristmikule, tal ei olnud põhjust kaugele vaadata. Isegi kui ta nägi sealt autot tulemas, oli tal õigus eeldada, et too auto pidurdab, sest ta teadis, et talle põleb roheline,» arutles Sirk. Ka on otse enda suunas liikuva auto kiirust hinnata keeruline - palju raskem, kui külje pealt liikuvat autot vaadeldes. Seetõttu hindavad liiklejad ohutust eelkõige teise auto kauguse järgi.