Saarts: valitsuse tegevus pole vastanud ühiskonna ootustele

«Koalitsioonil on kindlasti siin mõtlemisruumi, sest kui vaadata summaarset koalitsiooni toetus ja opositsioonierakondade toetust, siis opositsioonierakondade toetus on praegu märgatavalt kõrgem,» ütles Saarts reedel BNSile. Ta tõi esile, et reeglina on Eestis peale valimisi võitjaerakonna toetus kasvanud, valitsuse toetus on vahetult peale ametisseastumist olnud suhteliselt kõrge ning ühiskond tervikuna uue koalitsiooni osas positiivselt ootusärev.

«Praegu on aga on hoopis teine olukorda: võitjaerakonna toetus on järsult langustrendis ja positiivse ootusärevuse asemel on vihased inimesed loosungitega tänavatel. See peaks olema valitsusele üsna selge signaal, et nende tegevus pole vastanud ühiskonna ootustele,» sõnas Saarts. «Kui praeguse koalitsiooni toetus on juba nii madal vahetult peale ametisse astumist, siis tekib tõsine küsimus: mis saab edasi ja kuidas üldse edasi?» küsis ta.

«Reformierakonna toetusnumbreid vaatates näib, et julgeolekule ja vene hirmule rõhudes võib küll võita valimisi, kuid see ei taga veel pikaajalist valijate toetust. Eriti olukorras, kui pole välja käia uusi värskeid ideid ja olemasolevatel poliitikavalikutel on selgelt seinad ees,» sõnas Saarts.

Politoloog märkis, et valimistel hääletas kaalukas osa valijaskonnast pigem muutuste poolt. «Kuna see koalitsioon pole neid ootusi täitnud, siis on ka loogiline, et pöördutakse alternatiivide poole,» ütles ta ja lisas, et ennekõike on praegusest ühiskondlikust rahulolematusest uue värske jõuna võitnud Vabaerakond.

«Kindlasti on koalitsiooni populaarsust oluliselt murendanud diskussioon valimislubaduste katteallikate ja ennekõike aktsiiside tõusu üle, kuid rahulolematus näib olevat üldsem ja sügavamate juurtega,» sõnas Saarts. Tema hinnangul tegid võimuliidu moodustajad vea eeldades, et ühiskonnas jäävad need olulised maksutõusud kuidagi märkamata.

«Tuleb arvestada, et see olukord, milles tänane valitsus tegutseb, on mõnevõrra teistsugune kui see, mis oli näiteks aastal 2009, kui tõesti tundus, et alternatiive ametisoleva valitsuse poliitikatele justkui ei ole. Täna aga see nii pole: paistab, et märgatav osa ühiskonnast tahab teistsuguseid lähenenisi ja värskemat vaadet, ning on valmis oma seisukohti ka väga julgelt ja häälekalt väljendama," sõnas Saarts.

Uudisteagentuuri BNS tellitud TNS Emori uuring näitab, et veel märtsis 28 toetusprotsendiga populaarseima erakonna positsioonil püsinud Reformierakond on aprillis-mais kukkunud 19 protsendiga kaugele Keskerakonnast taha teisele koha

TNS Emori uuringu järgi toetas aprillis-mais Keskerakonda 26 protsenti vastanutest ehk kahe protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Reformierakonna toetus oli aprillis-mais 19 protsenti ehk üheksa protsendipunkti võrra vähem kui märtsis.

Märkimisväärse tõusu on teinud Vabaerakond, kasvatades toetust märtsikuiselt 12 protsendilt aprilliks-maiks 18 protsendile, saavutades ühtlasi erakondade populaarsustabelis esmakordselt kolmanda positsiooni.

Neljas oli 17 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle toetus on võrreldes märtsiga kasvanud ühe protsendipunkti võrra.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) toetas aprillis-mais kaheksa protsenti küsitletutest ehk kahe protsendipunkti võrra vähem kui märtsis. Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus oli aprillis-mais kaheksa protsenti ehk märtsiga võrreldes oli langus üks protsendipunkt. Erakonda Eestimaa Rohelised toetas aprillis-mais kolm protsenti küsitlusele vastanutest.

Valitsuskoalitsiooni toetus püsis aprillis-mais sarnaselt varasema kuuga 44 protsendi peal.

TNS Emor küsitles perioodil 15. aprillist kuni 10. maini 1631 valimisealist, vähemalt 18-aastast Eesti elanikku, neist 830 kodudes ja 801 interneti teel.

20 protsenti küsitletutest ei omanud erakondade osas eelistusi.

1. märtsil toimunud riigikogu valimistel sai Reformierakond 27,7 protsenti häältest. Keskerakond sai 24,8, sotsid 15,2, IRL 13,7, Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti häältest.