/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/06/06/3095210t1hf8c7.jpg)
Asutuste ja isikute vaheline suhtlus peaks toimuma ametliku e-posti aadressi @eesti.ee kaudu, leiab andmekaitse inspektsiooni (AKI) juht Viljar Peep. Tehnilised ettevalmistused selle võimaldamiseks on juba alanud.
AKI soovitab ametliku e-posti kohustuslikuks teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jätkuvalt ei jõua inimeste andmeuuendused rahvastikuregistrisse, mistõttu kogutakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute kontaktandmeid haldus- ja kohtumenetlustes igas asutuses eraldi, sageli isegi igaks menetluseks uuesti. «Samas on riik loonud kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele ametliku e-posti aadressi (....@eesti.ee) ning sisse logides isikustatud ligipääsu nii kesksesse teabeväravasse (www.eesti.ee) kui ka ametkondlikesse portaalidesse,» osutab Peep AKI värskes aastaraamatus.
Seetõttu soovitab ta muuta asutuste ja isikute vaheliseks eelistatud suhtluskanaliks ametliku e-posti ning elektroonilise kättetoimetamise. «Kuna ametlik e-posti aadress on kõigil olemas, siis ei nõua see isikuilt täiendavaid kulutusi. Küll aga teeb see haldus-, kohtu-, täitemenetlused kiiremaks ning säästab raha postikulude pealt,» kirjutas Peep.
Selle teemaga tegelnud töörühm leidis, et juba ainuüksi seadusi muutmata saab hakata isikuile teadete saatmiseks kasutama ametlikku e-posti aadressi isikukood@eesti.ee või
registrikood@eesti.ee. Menetlusdokumendi kätte toimetamiseks saab teade sisaldada vastavat linki, mille saab avada teabeväravas www.eesti.ee sisse logides.
«Haldusmenetlusseadus nõuab elektrooniliseks kättetoimetamiseks isiku nõusolekut, kuid ei välista üldise etteulatuva nõusoleku andmist. Seetõttu koostasime seadusele vastava, kuid lihtsas keeles üldise nõusoleku teksti (eraldi füüsilisele ja juriidilisele isikule), mis sobib nii neile, kes veel ei ole oma ametliku e-posti aadressi seadistanud, kui ka neile, kes on seda juba teinud,» selgitas Peep. Lingitud dokumendi avamisel loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ning sellest avamisest jääb alles digitaalne jälg.
Väärkasutuste vältimiseks lubatakse ametliku e-posti kaudu saata üksnes ametlikke menetlusdokumente, Riigi Infosüsteemi Amet filtreerib tehniliselt saatjate ringi. Peep lisas, et praegu käib selle süsteemi rakendamiseks Riigi Infosüsteemi Ametis tehniline ettevalmistustöö.
«Et asutused ei jätkaks inertsist paberposti või menetluse käigus eraldi avaldatud e-posti aadresside eelistamist, on vajalik, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeks vastavad täiendused «Asjaajamiskorra ühtsetesse alustesse». Kasulik oleks ka menetlusõiguslike seadusesätete ülevaatamine, iseäranis väärteomenetluses on ülemäärast lembetunnet paberi suhtes,» märkis Peep.
«Samuti tuleb teha teavitustööd nii avalikkusele (et ametlikke e-posti aadresse seadistataks) kui ametnikele (et seda hakatakse kasutama esimese valikuna).»
«Tulevikus ootame justiitsministeeriumilt seadusemuudatusi, mis vähemalt äriühingutele muudaksid ametliku e-posti kaudu avaliku sektoriga suhtlemise kohustuslikuks,» lisas AKI juht.