Tallinn tõstis euro tuleku eel mitmete huviringide tasusid

«Minu lapse inglise keele ring maksis veel tänavu maikuus 200 krooni, nüüd pärast koolivaheaega järsku 203,45 krooni,» ütles Eduard Tšurilov. «Kuidas on siis üleriiklik kampaania ja deklaratsioonid, et eurole üleminekuga seoses hinnad ei tõuse, vastavuses tegeliku hindade tõusuga?»

Haridusameti juhataja käskkirjadega kinnitatud varasemaid ja uusi hinnakirju võrreldes saab selgeks, et 1. jaanuaril saabuva euro ootuses on kehtestatud ilusad «ümmargused» eurohinnad, eelistades pigem ajutiselt kroonitasusid sentides küsida.

Nii küsitaksegi varem 200 krooni maksnud ringi eest nüüd 203,45 krooni ehk 13 eurot, kuigi lihtsalt ümardamine oleks hinnaks teinud 12,78 eurot. Samuti on 13 eurole «ümardatud» varem 175 krooni maksnud hispaania tantsu ring Nõmme noortemajas. Ometigi näitaks ümardamine tulemuseks 11,18 eurot.

Samuti sai veel eelmisel õppeaastal 300 krooni maksnud kitarriõpetuse hinnaks nüüd 328,60 krooni ehk 21 eurot, mitte 19 eurot, nagu oleks andnud jäme ümardamine. Seega on nende näidete puhul ringi osalustasud kahe euro võrra siiski tõusnud.

Samas on mõned hinnad ka soodsamaks muutunud. Näiteks Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstikooli vanemalt astmelt küsitakse praegu 657,20 krooni (ehk 42 eurot) eelmise õppeaasta 660 krooni asemel. Pillistuudio õppetasu on nüüd 547,65 krooni (35 eurot) ehk 2 krooni ja 35 senti odavam.

«Ringide hindu korrigeeritakse perioodiliselt vastavalt ringide mahule, sisule ja nõudlusele, seda on tehtud igal aastal,» sõnas haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar.

«Sel aastal oli plaanis ringide hindasid tõsta, ajendiks koolide soov, mis omakorda on tingitud ringitegevuse omahinna suurenemisest. Keeluga seoses hindasid tõsta ei saanud, hindade korrigeerimine toimus vaatega tulevikku,» sõnas Jürisaar.

Ta selgitas, et uued hinnakirjad kehtestati kohustuse tõttu hindu paralleelselt ka eurodes näidata. «Koolide osas on kehtestatud 300 erinevat huviringide õppetasu, väikesed hinnamuudatused on olnud mõlemas suunas, keskmiselt hinnatõusu toimunud ei ole,» kinnitas pressiesindaja.

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski-Toomik ütles, et küsimus on pigem eetiline. «Meil on vaba hinnakujundusega riik, ettevõtted võivad panna sellise hinna, milline neile tundub õige,» nentis ta.

«Kui Tallinn oleks liitunud ausa hinnastamise leppega ja osutuks, et hinna tõstmise põhjuseks on euro tulek, siis oleks see ebaausa kauplemisvõtte kasutamine, mis on keelatud ja tähendaks tarbijakaitseseaduse järgi trahvi maksimaalselt 50 000 krooni juriidilisele isikule,» lisas Turetski-Toomik.

Ehkki Tallinna linnavalitsus pole ausa hinnastamise leppega ametlikult liitunud, on linnavalitsus korduvalt rõhutanud, et seoses eurole üleminekuga ei tohi linna süsteemis tõusta ühegi asja hind. Kõik linnaametnikud on saanud karmi korralduse järgida rangelt euro kasutusele võtmise seadust, mis keelab hindade kroonidest eurodesse ümberarvutamisel nende ümardamise ülespoole.