/nginx/o/2015/05/06/4035943t1h5765.jpg)
Eesti ülikoolide vastuvõtuosakonnad on viimasel ajal koormatud Aafrikast tulevatele küsimustele vastamisega. Ehkki vaid väike osa soovijaid pääseb siia õppima ning enne seda tuleb läbida ennenägematu bürokraatia kadalipp, on nigeerlastest õppurite arv viimaste aastatega kümnekordistunud.
Kui 2009. aastal õppis Eestis üks Nigeeria kodanik, siis praeguseks on Nigeeriast saanud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) analüüsi järgi üks suuremaid õpilaste saatjariike. Eestis õppinud või õppivate nigeerlaste hulk on lühikese ajaga kasvanud pea sajapealiseks, ainuüksi eelmisel aastal astus Eesti ülikoolidesse tasemeõppesse (tasemeõppurid on need, kes omandavad Eestis kraadi, mitte ei tule lühikeseks ajaks vahetusõpilaseks – T. K.) 48 nigeerlast.
Seda kõike vaatamata sellele, et siia õppima pääsemiseks tuleb läbida ülimalt keeruline bürokraatia kadalipp. «Nigeeriast on Eestisse väga keeruline õppima tulla – tuleb reisida Egiptusesse pabereid ajama, tihtipeale käiakse ka Indias või Hiinas oma pabereid ajamas,» nentis TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Lugus.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)