Jaak Aaviksoo: kriitika on teretulnud, kui see on konstruktiivne

Teie pihta on TTÜ töötajatelt tulnud anonüümset kriitikat, et olete liiga konfliktne, ning meelde on tuletatud ka teie kriitilisi sõnavõtte TTÜ pihta. Teie rektoriks saamisele olevat koguni majasisene vastuseis. Mis te arvate, milles võib olla põhjus?

Alati tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele vaadata ka huvide taha. Päris kindlasti on ka praegu, nii nagu kõikidel valimistel, erinevad huvid, erinevad kandidaadid, erinevad eelistused. Ka kriitika vastaskandidaatide aadressil on täiesti teretulnud. Kui see on konstruktiivne, siis võib sellest ainult võita, kuid mulle teeb muret pigem see, et neid etteheiteid esitatakse anonüümselt, spinnidena läbi ajakirjanduse. Samas senised debatid ülikoolis on olnud väga konstruktiivsed. Anonüümselt heidetakse mulle ette mitte ainult kriitilisi, vaid suisa halvustavaid märkusi, mida ma kuidagi omaks ei taha tunnistada.

Näiteks milliseid?

Meelde on tuletatud, kuidas ma omal ajal arvasin, et Eestis on umbes kolmveerand korralikku ülikooli ja oleks hea, kui neid oleks kümne aasta pärast kaks korda rohkem. See on loomulikult kujundlik ütlemine. Märkisin ju toona ka seda, et Eesti ülikoolidel on rahvusvahelisele tipptasemele jõudmiseks vaja veel väga palju tööd ära teha. Ma ei ole kuidagi halvustavalt seda öelnud. Mul on ka hea meel tõdeda, et mu toonane ennustus kolmveerandist ülikoolist on tänaseks kahekordistunud ehk siis Eestis on kokku poolteist korralikku ülikooli. Jagunegu need siis füüsiliste ülikoolide vahel nii nagu jagunevad. Ent kindlasti ei ole ma sellega mõelnud midagi halvustavat ühegi teise ülikooli suhtes.

Meelde on tuletatud ka teie kunagist väljaütlemist, et poliitik rektoriks ei sobi. Samas olete selgelt öelnud, et kui te TTÜ rektoriks saate, lahkute poliitikast. Lubate seda endiselt?

Arvan tõesti, et parteipoliitika ja ülikoolielu peaks hoidma võimalikult lahus ning siiamaani on Eesti ülikoolides minu arvates see ka õnnestunud. Ülikoolijuht ei saa olla parteipoliitiline figuur ja eks ka mina olen tegelikult juba tasapisi taandunud sellest poliitilisest elust. Olen oma otsuse teinud, et kui TTÜ soovib mind rektoriks, siis lahkun kindlasti poliitikast, sest võtan tehnikaülikooli ametit väga väärika väljakutsena.

Ometi olete poliitikas väga pikalt olnud. Sotsiaalmeedias on tudengid loonud grupi, kus heidetakse ette, et teie rektoriks saamine tähendada ülikooli juhtimise politiseerimist. Võib see nii minna?

Julgen rõhutada, et mul pole kunagi olnud mingit kavatsust ülikooli tuua poliitikat parteipoliitika mõttes. Kes Eesti kõrgharidusmaastikku tunnevad, teavad, et meil on ka teisi poliitilise taustaga rektoreid, nagu Signe Kivi või Mait Klaassen. Ma ei tea, et nende puhul oleks kurdetud, et poliitika on toodud ülikooli seinte vahele. Usun, et kõik rektorid on piisavalt vastutustundlikud ning oskavad parteipoliitika ja akadeemilise elu lahus hoida nii, et need teineteist segama ei hakkaks.

Teid häiris «Aktuaalse kaamera» uudis, kus toodi välja, et ajal, mil olite haridusminister, suruti TTÜ seaduseelnõusse uus rektori valimise kord, mille järgi valib rektori 11-liikmeline kuratoorium. Selle kolm liiget on aga IRL-i liikmed. Esitasite sotsiaalmeedias omapoolsed faktid ja lükkasite paljud väited ümber. Kas siin pole siis seost?

Leian, et kuratooriumi liikmetele tehakse kahetsusväärselt liiga. Näiteks Anneli Heinsoo ei ole lihtsalt IRL-i liige, vaid Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse esimees, kes esindab selle valdkonna tööandjaid. Tema sattumine kuratooriumisse on seotud tema professionaalse tegevusega. TTÜ poolsed liikmed on ülikooli nõukogu poolt valitud ja erakondlik kuuluvus või mittekuuluvus ei oma seejuures mingit tähendust. Pärast seda uudist vaatasin ka ise andmebaasist järele ja tõepoolest on Heinsoo IRL-i liige - see tuli ka mulle üllatusena.

Pealegi oli riigikogus TTÜ seaduse menetlemisel valitsuse esindajaks Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes nimetas ka kuratooriumi liikmed. Vaevalt et teda saab väga suures IRL-i sõbralikkuses kahtlustada. See oli valitsuse ja ministri poolt tehtud professionaalne otsus ega olnud kantud mingisugustest erakonnapoliitilistest kaalutlustest. Ministrina pooldasin ma TTÜ poolset initsiatiivi saada oma seadus, nagu oli see ka Tartu ülikoolil. Kui TTÜ selle seaduse esitas, siis palusin seda ka konstruktiivselt menetleda, ent selle sisu poole pealt oli minu usaldus ministeeriumi ja ülikooli vastu täielik ning toona ei tulnud mulle isegi unes pähe, et see võiks tulevikus kuidagi mind isiklikult puudutada.

Olete hiljuti ühes intervjuus öelnud, et väljakutsed IRL-i esimeheks saada on hiljaks jäänud ning tuleb otsida vaiksemaid ja võib-olla strateegilisemaid positsioone. Äkki arvatakse, et…

Et otsin sinekuuri (vähe vaeva nõudev tulus amet - toim)? Kes mind tunneb ja isegi konfliktseks või reljeefseks nimetab, ilmselt teab, et mugavusülemus ma kindlasti ei ole ja sinekuuri ei otsi. Tõsi, Eesti poliitikas on toimunud põlvkonnvahetus. Täna näeme juhtpositsioonidel 20 aastat nooremaid ja valdavalt karjääripoliitikuid, kelle käsitlus poliitikast erineb minu arusaamadest - kogu aur on taktikal ja tehnoloogiatel, visioonile ja strateegiale aega ei jätkugi. Tuleb teatepulk üle anda ja oma senist kogemust ära kasutada seal, kus sellest kõige rohkem kasu võiks olla.

Nüüd TTÜ tulevikust rääkides. Kui te peaksite rektoriks saama, siis milliseid muudatusi tahate ülikoolis läbi viia?

Kui me vaatame Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut, siis Eesti majanduse mootoriks on alati olnud ja on jätkuvalt TTÜ. Kaugelt üle poole meie ettevõtluse tippjuhtidest ja tippspetsialistidest on lõpetanud TTÜ. Kui me tõesti tahame oma majandust kiirendada ja tööviljakust kasvatada, siis ilma tehnikaülikoolita on seda võimatu teha. Tartu ülikool on väga tugevalt esindatud avalikus sektoris, veelgi tugevamalt on TTÜ esindatud erasektoris.

Ehk pisut nooreneva juhtkonna ning suurema tehnika, inseneeria ja tehnoloogia poole vaatava poliitikaga suudab ülikool ka Eesti ühiskonna jaoks palju korda saata.

Eelkõige näen TTÜ rolli väga heas insenerihariduses, et koolitada inimesi, kes pelgalt ei räägi, kuidas asjad peaks olema, vaid kes oskavad ka oma käte ja mõistusega neid korda saata. Kes teavad, kuidas teha ja kuidas jõuda sinna, kuhu me jõuda tahame. Näen siin väga palju võimalusi.

Olen ka öelnud, et võib-olla peame tegema vähem kvantiteedis ja rohkem kvaliteedis. Võib-olla vähem erialasid, väiksem vastuvõtt, aga rohkem ja paremaid lõpetajaid. Selliste mõtetega olen TTÜ ees välja tulnud ja tean, et kuratoorium on samuti nende muutuste elluviimiseks väga motiveeritud. Just tugevama sideme ehitamiseks tööandjate, ülikooli ja üliõpilaste vahel.

Olete pikka aega olnud Tartu ülikooli rektor. Kas te tol ajal või hiljem olete ka mõelnud, et kui peaksite kunagi taas rektoriks saama, mida te siis teisiti teeksite?

Tuleb tunnistada, et mul ei ole niisugust mõtet olnud, et kunagi veel rektori ameti juurde tagasi pöördun. Vaadates tagasi oma 40 aasta jooksul tehtud tööle, mis on valdavalt seotud teaduse, hariduse ja ka hariduspoliitikaga, siis kindlasti kavatsen seda kogemust ära kasutada. Mitte ainult Tartu ülikooli rektoriks olemise kogemust või siis Euroopa ülikoolide juhtimise kogemust Brüsselis, vaid kindlasti ka kogemust teadus- ja hariduspoliitika edendamisel ja tugevdamisel.

Kui teid nüüd mai lõpus rektoriks valitakse ja te peaksite hakkama oma ametiaja jooksul õhus rohkelt pingeid ja vastuseisu tundma, siis kas see pigem motiveerib teid ennast rohkem tõestama või on see pigem liiga kurnav?

Olen kindel, et praktiline suhtlus ja konkreetsete probleemide lahendamine aitab alati suuremast osast probleemidest üle saada. Tõsi, alati jäävad väga erinevad huvid ja kunagi ei ole välistatud ka konfliktid, kus üks pool peab taanduma. Niisugust 1000-aastast rahuriiki ilmselt ei tule kunagi, aga arvan, et see meeskond, kes mul olema saab, juhul kui mind valitakse, on TTÜ eluga niivõrd hästi kursis, et oskame ühiselt leida lahendusi, mis sobivad nii akadeemilisse keskkonda kui rahuldavad ka väliseid partnereid. Nii, et kumbki pool ei pingutaks oma huvidega üle.

Olen üsna järjekindel ja üsna nõudlik. Sellega tuleb ilmselt arvestada. Kindlasti ei võta ma aga endaga kaasa mingisugust pahatahtlikkust ega eelhoiakut nende suhtes, kes on minu isiku või poliitikate suhtes näidanud üles kriitikat. Kriitika puudus on alati hullem kui kriitika. Samas on hea, kui see kriitika on konstruktiivne ja tulevikku suunatud.

Olete kursis konkurentide eesmärkide ja plaanidega. Kuidas teie plaanid võrreldes konkurentide omadega erinevad?

Meil on üsna erinevad kogemused. Tõenäoliselt on minul kõige suurem tippjuhtimise kogemus. Samal ajal on õppeprorektor Jakob Kübarsepp vaieldamatu autoriteet õppetöö korraldamise alal. Mart Ustav on minust kindlasti tugevam praktilise innovatsiooni ja teaduse ühendamisel. Andrus Salupere on matemaatikuna viimastel aastatel kindlasti palju rohkem teadust teinud kui mina. Kõigil on oma tugevused, aga mul pole põhjust häbeneda, et olen tegelenud nii juhtimise, praktilise teaduse, innovatsiooni kui ka infotehnoloogiaga. Usun, et mul on konkurentide ees eelis just kogemustepagasi mitmekesisuse poolest.

Kui teid ei valita TTÜ rektoriks, mida te siis edasi teete?

Sellisel juhul jätkan ilmselt riigikogus. Akadeemilise tegevuse vastu on mul huvi jätkuvalt olemas, aga kuidas see konkreetselt realiseeruda võiks, seda vaatan ma tulevikus. Tööpuuduse pärast muretsema ma ei pea.