Jahedat ja vihmast ilma trotsides osalesid täna kümned tuhanded inimesed üle Eesti «Teeme ära!» talgupäeval, seda nii maal kui merel.
Video: talgupäeva peeti nii maal kui merel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii asusid mitukümmend inimest keskpäeva paiku puulaev Hoppetil Tallinna lahele prügiseirele. Aktsioon kestis kaks tundi ning selle eesmärgiks oli kaardistada, kui palju ja mis tüüpi prügi lahelt leida võib.
Prügiseire on oluliseks teemaks ka kaheaastasel reisil Vahemerele, kuhu kahemastiline kaljas homme teele asub. Oma teekonnal kohtub Hoppet teiste Vahemereriikide «Teeme ära!» tiimidega, et aidata jagada infot puhta keskkonna ja maailma kohta.
«Ausalt öeldes pole me prügiseiret mitte kunagi teinud, aga kui me jõuame kuskile lahele, hakkame oma kiikrite ja binoklitega jälgima, kus paistab mõni tühi kilekott, plastpudel või merekonteiner ja püüame vastavalt prügi suurusele ja hulgale teha kohe jooksvalt plaani, kuidas see veest kätte saada,» kirjeldas Hoppeti reeder Alar Schönberg ning lisas, et selles aitavad neid kaks klassikalist ja läbiproovitud vahendit- kahv ja pootshaak.
Pikaks reisiks on meeskond hästi valmistunud. 1926. aastal ehitatud puulaev on viimase kümne aasta jooksul väga tugevaks ehitatud. «Päästevarustus, navigatsioonivarustus ja süsteemid on vanas laevas igati kaasaegsed, moodsad, nõuetekohased. Hinnaalandust siin ei tee,» sõnas Schönberg. Meeskond on professionaalne, 40-aastase tööstaažiga kapten olla töösse nii pühendunud, et pole jõudnud autojuhilubagi teha.
Kibe töö käis ka loomaaias, kus plaaniti teha värvimistöid ja selleks ettevalmistusi, kuid ilma tõttu sai teha vaid eeltöid. Kuid lisaks ilmale tegid loomaaiale nalja ka loomad. «Üks ala, mida me olime plaaninud värvida, seal sündis paar päeva tagasi väike poeg ja seepärast pääseb selle loomaaediku juurde alles kuu aja pärast,» rääkis loomaaia talgujuht Signe Kalgan ning lisas, et plaanis on korraldada ka kordustalgud.
Loomaaiale tuli appi Vivacolori ettevõte, kes lisaks toetas värvidega ka erinevaid loomade varjupaikasid üle Eesti, samuti aidatakse teha muid töid. Tikkurila koolituskeskuse juht Meelis Tarto ütles Postimehele, et vihmase ja kõleda ilmaga ajas loomaaeda talgupäevale minema positiivne emotsioon. «Koostegemine, saab head teha ja endal on ka hea meel. Loomaia territoorium on suur. Töid, mida teha, on palju. Loomaaia direktor ütles ka, et alati on töökätest puudus,» rääkis Tarto.
Talgud igale maitsele
Talguid peeti täna väga erinevaid. Näiteks Rakveres kogunesid inimesed vaimsetele talgutele, et panustada ühismeditatsiooniga Eesti ja eestimaalaste hüvangusse. Talgute eestvedaja Merje Poom rääkis, et toetavate tekstide abiga läksid inimesed meeleseisundisse kujundama iseenda, lähedaste ja sõprade tasakaalu. «Paluma kaitstust, küllust, armastust ja rahu Eestimaale, planeedile Maa, linnale ja tänavale, kus igapäevaselt elame,» selgitas Poom.
Eesti mäluasutused korraldavad kuni 10. maini digitalgusid, milles kõik soovijad saavad aidata tutvustada vanu fotosid. Eesmärk on lisaingu saamine mäluasutustes hoiul olevate piltide kohta, et järgmistel huvilistel oleks neid kergem leida ja kasutada. Talgud toimuvad Facebooki keskkonnas, kus vabatahtlikel kaasalööjatel on võimalik lehitseda Eesti mäluasutuste kogudest valitud ja talgulehele laaditud fotosid, mida on tänavu sadakond.
Harjumaal Kuusalu vallas viidi talgute korras lõpule põhu-savi ümmarguse saunamaja mätaskatuse ehitus. Oodatud olid kõik, kel on huvi loodusliku, eksperimentaalse ja ka taskukohase ehituse vastu.
Kadrioru Seltsi eestvedamisel toimusid aga talgud Metsakalmistul, kus korrastati kirjandusklassikute hooldamata haudasid.