Suuremad teetööd koonduvad taas Tallinna ja Tartu ümbrusesse

Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ütles, et amet keskendub tänavu rohkem põhimaanteedele ehk neile, mis kuuluvad ka rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-t) teedevõrgustikku. Põhjus on selles, et Euroopa Liidu rahaliste vahendite osa moodustab investeeringust suurema osa kui möödunud aastal.

«Peame keskenduma TEN-t võrgu teedele, kuna Euroopa Liidu rahasid ei saa teistel maanteedel kasutada. Tegelikult vajadus on kõrvaltvaatajale väga suur, kuid paraku saame teistele teedele vähem tähelepanu pöörata,» lausus ta.

TEN-t võrgustikku kuuluvad järgmised põhimaanteed: Tallinn-Narva (E20), Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa  (E263), Jõhvi-Tartu-Valga (E264), Tallinn-Pärnu-Ikla (E67), Tallinn-Paldiski, Tallinna ringtee (E265), Jõhvi-Tartu-Valga (E264), Riia-Pihkva (E77) Eesti osa, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru ning Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (kuni Virtsuni).

Maanteeamet investeerib tänavu teedesse 184,6 miljonit eurot, millest 80,2 miljonit tuleb välisvahenditest. Mullu investeeris amet teedesse üheksa miljonit vähem, ent ka välisvahendite osa oli väiksem - 60,9 miljonit.

Kokku plaanitakse sel aastal remontida 1811 kilomeetrit, millest suurema osa ehk 1105 kilomeetrit moodustab kattega teede säilitusremont ehk pindamine. Kruusateede säilitusremont toimub 224 kilomeetril, kattega teede taastusremont 212 kilomeetril, ehitus ja rekonstrueerimine 170 kilomeetril ning katteid ehitatakse kruusateedele 100 kilomeetri ulatuses.

«See (1811 km - toim) on minimaalne maht,» ütles Sirk, kes avaldas lootust, et tänu odavamatele hankehindadele seoses madala bituumenihinna ja tugeva konkurentsiga suudab amet projekte ette poole tuua ja nii saab aasta lõpuks siiski rohkem tehtud.

Mullu võitis amet tänu hangete odavnemisele kümme miljonit eurot, tänu millele saadi rohkem ära teha ning ülejäänud raha paigutati remondiobjektidesse. Tegelikult vajaks amet teetöödeks igal aastal 200 miljonit eurot.

Nii mõnedki objektid ehitatakse veel eelmise eelarveperioodi 2007-2013 investeeringute eest. Nii saavad sel aastal valmis Tallinna ringtee Kurna liiklussõlm, Tartu läänepoolse möödasõidu V ehitusala ning Pirita jõe Nehatu sildade ehitus.

Maanteeamet on vastu võtnud ka juba uue rahastusperioodi vahendite eest teostatud ehitustöid, näiteks Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusalal, Pärnu-Tammiste ja Tammispää-Vilusi lõigul.

Tänavu läheb ümberehitamisele 28 silda (mullu 34), muuhulgas peaksid valmima näiteks Nehatu ja Keila sillad. Samuti likvideeritakse 49 liiklusohtlikku kohta.

Amet loodab ehitusperioodi ajal koostöös ehitajatega pöörata rohkem tähelepanu liiklejatele. Samuti ootab amet ehitajatelt, et lepingujärgne töö tagaks mõistliku kvaliteedi ja katendikonstruktsiooni eluea pikenemise.

Veel üheks suureks eesmärgiks ongi teede kvaliteedi tõstmine ja eluea pikendamine. «Tahame kvaliteedikontrolli teha juba tee-ehituse ajal,» sõnas maanteeameti peadirektor Aivo Adamson, kelle sõnul hoitaks nii ära rohkem vaidlusi ning ka ehitajad muutuksid distsiplineeritumaks ja hoolsamaks.

Suvel kavatsetakse katsetada aga uudset tee kiirpindamist, tänu millele saab seal kohe tõsta piirkiiruse 70 km/h ning ka killustik ei tohiks lahti tulla.

«Mõte on ikkagi selles, et tee eluiga kestaks kauem. Et me ei räägiks siin seitsmest aastast, vaid ikka 12, 15 või 20 aastast,» lisas Adamson.

Tallinna ringtee

Suure hooga jätkub möödunud aastal alanud Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme ehitus. Koos eritasandilise Kurna ristmikuga ehitatakse neljarajaliseks Tallinna ringtee 4,4-kilomeetrine lõik (km 11,8-16,2) olemasolevast Jüri eritasandilisest ristmikust kuni Kurna sõlmeni.

Projekt hõlmab ka ringteega ristuva Kurna-Tuhala maantee 2,7-kilomeetrise lõigu ehitamist kaherajaliseks III klassi maanteeks, 1520 meetrit jalg- ja jalgrattateid, 4,2 km koguja- ja juurdepäästuteid ning 480 meetrit müratõkkeseinu. Ehitus peab valmima aasta lõpuks.

Tallinna ringtee Väo-Jüri vahelise pea 11-kilomeetrise lõigu ehitus saab hoo sisse tõenäoliselt käesoleva aasta teisel poolaastal, mil algab Põrguvälja sõlme (sillad, rambid ja ringid) ehitus. Järgmise viie aasta jooksul parendatakse liiklusohutust ja sujuvust Jüri jaotusringil, ehitatakse välja Karla eritasandiline sõlm, uus Lagedi viadukt koos ühendusteedega ning Lagedi raudteeületuse samatasandiline lahendus.

Tartu läänepoolne ümbersõit

Samuti jätkub Tartu läänepoolse ümbersõidu V ehitusala ehitus (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee km 188,5-191,5). Lemmatsi ja Lennujaama teede vaheline 2,1-kilomeetrine lõik laiendatakse neljarajaliseks ning ülejäänud 0,9 km jääb kaherajaliseks teeks.

Tõrvandi ristmiku asemele ehitatakse eritasandiline riste, mis koosneb ühest raudtee- ja ühest maanteeviaduktist. Samuti ehitatakse Lennuvälja ristmiku asemele eritasandiline ristmik ning valmib tunnel kergliiklejatele.

Lisaks 3,1 km põhimaanteele ehitatakse kogu objekti ulatuses välja veel 2 km jagu kõrval- ja juurdepääsuteid, 0,4-kilomeetrine ühendustee Tamme tänavaga, 0,6-kilomeetrine lõik Tõrvandi ja Ülenurme vahele, 0,3-kilomeetrised ühendusteed Lennuvälja Tehnopargi teedega.

Samuti valmib 2,3 km jagu jalg- ja jalgrattateid. Ehitustegevust alustati möödunud aastal ning objekt peab valmima selle aasta sügisel.

Tallinna-Paldiski maantee

Liiklejatel tuleb arvestada suuremahuliste töödega Tallinn-Paldiski maantee kilomeetritel 24-46 km. Muuhulgas lammutatakse olemasolev sild üle Keila jõe. Selle asemele rajatakse kaks uut silda, mille ehitusega on juba alustatud. Samuti valmib Kloogaranna samatasandiline raudteeülesõit.