:format(webp)/nginx/o/2014/09/10/3337467t1h1cb6.jpg)
Lõppenud jahihooajal kütiti mullusega võrreldes rohkem metssigu ja metskitsi, tunduvalt on vähenenud aga kütitud rebaste arv, selgub keskkonnaagentuuri jahiulukite küttimise arvandmetest.
Tänavusel jahihooajal kütiti metssigu ja -kitsi mullusest rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku kütiti sel jahiperioodil 24 909 metssiga ehk mulluse hooajaga võrreldes üle 4000 isendi rohkem. Kõige rohkem metssigu said jahimehed kätte Saaremaal.
Tunduvalt on kasvanud ka kütitud metskitsede arv – kui mullu saadi kätte 2884 kitse, siis tänavusel jahihooajal juba 4072. Kuna metskitsede arvukus on peale ränka 2009/2010 aasta talve taas kosumas, siis soovitas keskkonnaagentuur oma küttimisettepanekus metskitsede küttimist mõõdukalt suurendada.
Kuna põdra arvukus ja juurdekasv on vähenenud ning asustustihedus on enamasti talutavais piires, siis vähendati viimaseks jahihooajaks soovituslikku küttimismahtu. 2014/2015 aastal kütiti seega 5815 põtra, mis on möödunud hooajast 717 isendi võrra vähem.
Lõppenud jahihooajal kütiti kõigest kaks ilvest, mõlemad Läänemaal, täpselt küttimissoovituse kohaselt. Seoses ilvese populatsiooni ajutise ebasoodsa seisundiga tegi keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond ettepaneku 2014. aastal ilveseid üheski maakonnas mitte küttida. Erandina lubati siiski Läänemaa Vormsi jahipiirkonnast küttida kuni kahte ilvest.
Hunte kütiti sel jahihooajal 38. Seda on kahe isendi võrra vähem kui vahetult enne jahihooaega avaldatud küttimissoovituses. Ühtegi hunti ei lubatud küttida ega ka kütitud Ida-Virumaa, Jõgeva, Järvamaa põhjaosa, Valgamaa ja Viljandimaa jahipiirkondades.
Sügisese küttimissoovituse kohaselt oli sellise jaotuse aluseks teadaolevate ja oletatavate pesakondade olemasolu ja kahjustuste levik maakonniti. Lisaks arvestati Ida-Virumaal, Valgamaal ja Viljandimaal ka Aafrika seakatku levikuga. Metsa sanitarina aitab hunt osaliselt raipetoidulise kiskjana kaasa hukkunud või hukkuvate metssigade likvideerimisele loodusest, piirates sellega katku edasise levikut.
Märgatavad muutused on toimunud ka kütitud rebaste arvudega. Kui veel 2012/2013 aasta jahihooajal kütiti 6474 rebast, siis sellest järgneval 4154 ning viimasel 3815 rebast. Kõik jälgitavad näitajad, ruutloenduse jäljeindeks, jahimeeste hinnang arvukuse muutusele ja küttimismaht, näitavad rebase arvukuse jätkuvat olulist langust.
Peamine põhjus on tõenäoliselt viimastel aastatel laialt levinud kärntõbi. Nimelt tundub rebane olevat kärntõve suhtes hundist märgatavalt tundlikum, mistõttu avaldub tõve mõju juba sama aasta juurdekasvunäitajatele kutsikate suurenenud suremuse kaudu.