/nginx/o/2013/09/04/2034305t1h6a9a.jpg)
2003. aastal esimese eestlasena Mount Everesti tipu vallutanud Alar Sikk ütles Postimehele, et alpinistid on alati korralikult ette valmistunud ja võivad iseseisvalt hakkama saada pikka aega, ent maavärina vastu pole meist siiski mitte keegi kaitstud.
Laupäeval Nepalis toimunud maavärinas magnituudiga 7,8 on viimastel andmetel hukkunud vähemalt 3726 inimest. Seni on kinnitust leidnud ka 18 inimese hukkumine Everesti baaslaagris, ehkki hukkunuid võib olla isegi üle 60.
«Loomulikult on see suur katastroof,» ütles Sikk, kelle sõnul on mägironijad valmis paljudeks asjadeks, aga kindlasti ei ole nad valmis nii tugevaks maavärinaks.
Siku sõnul on alpinist, kes läheb Mount Everestile ronima, võimeline iseseisvalt hakkama saama kaks kuud. «Kui ta on Everesti baaslaagris ja altpoolt on maavärin teed ära viinud, siis peab ta välise abita vastu kaks kuud. Ent kui maavärina tõttu mattub kogu alpinisti varustus lume või kivide alla, siis loomulikult ei pea ta kaua vastu,» rääkis Sikk.
Samas nentis ta, et baaslaagris ei viibi ainult alpinistid, vaid ka tavamatkajad. «Seal on kindlasti palju rahvast, kes ei ole nii hästi ette valmistanud kui alpinistid,» märkis Sikk, et tavamatkajail ei jätku tavaliselt toiduvaru rohkem kui paariks päevaks.
Baaslaagrid on tema sõnul tavaliselt ehitatud turvalistesse kohtadesse, kus on näiteks laviini tulemise tõenäosus väga väike. «Iseenesest on Everesti baaslaager küllalt julge koha peal, aga kui on sellise magnituudiga maavärin, siis on selge, et juhtuda võib mida iganes,» tõdes Sikk.
Ta lisas, et kõik alpinistid ei ole ka pidevalt laagris, vaid paljud neist on rajal. «Seal on ohtlik Khumbu jäämurd, kus tuleb rada köitest ja redelitest läbi ehitada. Ronijaid võis seal rajal olla palju,» nentis Sikk.
Suurematest alpinistidega seotud õnnetustest meenus talle aastakümneid tagasi Lenini mäetipu all juhtunu, kus laviini tõttu hukkus umbes 60 inimest.
Ka temal endal on palju ohtlikke situatsioone olnud. Eredamalt on Sikul meeles aastaid tagasi Kõrgõzstanis Han-Tengri mäel vallandunud laviin, milles hukkus 11 alpinisti. Samas paigas olnud Eesti mägironijad pääsesid aga eluga.
«Seal oli tegu väikese pinnase tõukega, mida inimene isegi ei tunne, kuid sellest piisas ning karniisid mäeharjadel hakkasid liikuma,» meenutas ta. «Hakkasin allapoole jooksma, kuid üks hetk tundus see täiesti mõttetuna. Heitsin pikali, lumi tuiskas üle pea. Meie, eestlased, jäime ellu, kuid kõik ülevalpool olnud alpinistid hukkusid.»
Sikk nentis, et ükski alpinist ei jäta mägedesse minemata hirmu tõttu, et võib tulla maavärin. «See võib tulla, millal iganes ja kus iganes,» märkis ta. «Küll saab laviinist teinekord aimu. Näiteks kui oled laagris ja kõrgemal on kolm päeva kõvasti lund sadanud, siis järgmine päev ronima minna ei ole mõistlik.»