/nginx/o/2015/04/23/3994061t1hd423.jpg)
Eesti veteranipoliitika üks koostajaist, kaitseressursside ameti õigusosakonna juhataja Anu Rannaveski hinnangul peaks kasvama ühiskondlik tunnustus veteranidele veelgi. Näiteks suurendada neile pakutavaid soodustusi.
Üks veteranipoliitika koostajaist: tunnustus veteranidele peaks suurenema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannaveski sõnul suurenes vajadus riikliku eraldiseisva veteranipoliitika järele, kui kaitseväe suurtelt ja logistiliselt mahukatelt välismissioonidelt hakkasid naasma rohkem tõsiselt vigastatuid kui varasemalt. «Sellest tulenevalt tuli välja töötada sellele sihtgrupile poliitika, mis näeks ette erinevaid toetusmeetmeid,» märkis ta.
Kaitseressursside ametis töötav ametnik mainis, et veteranipoliitika koostamisel kaasati erinevaid valdkonnaga puutuvaid osapooli. «Rääkisime nii (välisoperatsioonil – GB) vigastatute kui ka Scoutspataljoni võitlejatega. Lisaks sellele viisime läbi erinevaid küsitlusi missioonil käinute seas, kes on veterani staatuse saanud,» lisas Rannaveski.
Ta ütles, et algselt oli veteranipoliitikas juhtiv ja vedav jõud siiski riik. Mittetulundusühinguid, mis oleks veteranidega tegelenud, oli vähe.
Rannaveski nentis, et hoolimata sellest, et riik on siiani juhtpositsioonil missioonil vigastada saanud kaitseväelaste eest hoolitsemisel ning hukkunud sõdurite lähedastega tegelemisel, on aina rohkem tekkinud uusi veteranidega tegelevaid eraühendusi, nagu näiteks Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing.
Samuti saadakse abi teistelt tsiviilorganisatsioonidelt. «Hea näide on, kuidas meie vigastatud kaitseväelased käivad amputatsioonijärgsel taastusravil Ida-Tallinna keskhaiglas, käivad ka Haapsalu neurorehabilitatsiooni keskuses,» sõnas Rannaveski.
Rannaveski sõnutsi valmistutakse järgmisel aastal uue veteranipoliitika dokumendi koostamiseks, sest praegune kehtib kuni 2017. aastani. Ta ütles, et selle valmimisel analüüsitakse kindlasti käesolevat kehtivat rakenduskava, uurimaks, mida oleks vaja veel teha veteranide elujärje parandamisel. Tema arvamust mööda on uue koostamine siiski lihtsam. «Kui on olemas juba kogemus sellise poliitika dokumendiga, siis sealt on lihtsam ka edasi minna.»
Lõpetuseks mainis ta, et peaks suurendama ühiskondlikku tunnustust veteranidele. «Kui siin tuua teiste riikide näiteid, siis paljud ettevõtted toetavad veterane neile suunatud soodustustega. Näiteks Suurbritannias, kui veteran läheb sööma, siis omanik teeb talle söögi välja ja veel surub kätt teenistuse eest. See võiks olla asi, kuhu suunas võiks areneda.»