Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

TTÜ tudengitel rektorikandidaatide seas veel kindlat soosikut pole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Rektorikandidaadid avalikul debatil.
Rektorikandidaadid avalikul debatil. Foto: Jaanus Lensment

Mai lõpus toimuvate Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektori valimiste eel võib minna tihedaks rebimiseks, sest üliõpilakonna juhatuse liikme Raul Hansoni sõnul on tudengite hulgas igal kandidaadil pea võrdselt toetajaid.

Hanson, kes ise üleeile ka rektorite avalikku väitlust kuulas, märkis, et debatis käsitleti mitmeid ülikoolile tähtsaid teemasid, näiteks ka ülikooli eelarve suurendamisega seotud küsimusi. «Siinkohal kandidaadid nägid, et riigieelarvest [on-HM] keeruline ressurssi juurde saada. Pigem nähti allikatena erinevaid Euroopa Liidu fonde, kus võimalik erinevate projektide näol saada raha teadusesse juurde,» arvas ta.

Käsitletud teemadest tõi ta olulistena välja veel prioriteetide seadmise teaduses, akadeemilise karjääri mudeli, koostöö üliõpilaskonnaga, õppetöö korraldusliku poole ja rahvusvahelistumise. Viimase puhul tõi üks kandidaat Hansoni sõnul selgelt välja, et rahvusvahelistumine peab tooma selget kasu TTÜ-le kui ka ühiskonnale. Teistele kandidaatidele tundus rahvusvahelistumine tema hinnangul eesmärk omaette.

Tihe rebimine

«Need teemad ongi ühed suuremad väljakutsed TTÜ jaoks järgmistel aastatel. Debatt jäi lühikeseks ja vähe fokusseerituks, et kuidas nendele väljakutsetele täpsemalt kandidaadid kavatseksid vastata,» sõnas ta Postimehele.

Kindlat favoriiti tal debatti kuulates ei tekkinud. «Kõikidel kandidaatidel olid erinevate teemade kohta nii sarnaseid kui ka eriarvamusi. Iga kandidaat suutis debatti käigus erinevatele tudengite poolt seatud ootustele vastata,» rääkis üliõpilaste esindaja.

Üht kindlat soosikut ei ole tema sõnul ka tudengite seas. «Loomulikult on igal tudengil oma arvamus, kes võiks rektoriks saada, kuid on neli head kandidaati ja arvamused jagunevad võrdselt.»

Aaviksoo vastased koonduvad Facebookis

Küll aga näib Postimehe artiklite kommentaariumi ja ka sotsiaalmeedias leiduva põhjal, et ühel kandidaadil on ka vastaseid. Näiteks on Facebookis loodud lehekülg «Tudengid Aaviksoo TTÜ rektori kandidatuuri vastu», mil on tänaseks 378 «meeldimist». 

Ehkki see arv ei ole just teab mis suur, on neid inimesi ligi 37 korda rohkem kui neid, kes rektorit reaalselt valib. Kui varasemalt said ka üliõpilaste esindajad TTÜ-le rektorit valida, siis nüüd otsustab järgmiseks viieks aastaks ülikooli juhtimise 11-pealine kuratoorium.

«Facebooki lehest oleme teadlikud, kuid antud lehe loojat vist keegi ei tea. Aaviksoo on pikalt olnud meedia tähelepanu all ja eks inimestel ole tekkinud erinevaid arvamusi seoses tema kandidaatuuriga. TTÜs on tööl kuskil 3000 töötajat ja õpib 12 000 tudengit ning sellest tulenevalt neid eriarvamusi kohtab, kuid sellist ühtset terviklikku vastasseisu (Aaviksoo vastu-HM) kindlasti ei ole,» kommenteeris Hanson.

Kuigi lehel on mainitud ka võimalikud protestiaktsioonid juhul, kui Aaviksoo peaks rektoriks saama, ei ole Hanson ülikoolis selliseid mõtteid kuulnud. «Sellist meelsust Tallinna Tehnikaülikoolis kindlasti ei ole kohanud. See lehel avaldatud mõte kindlasti ülepaisutatud ja ei vasta tõele ning eelkõige autori arvamus.»

Kuigi tudengid enam otse rektorit ei vali, saavad nad siiski kaudselt valimistel oma sõna öelda: näiteks on tudengid läbi TTÜ nõukogu saanud valida esindajaid kuratooriumi ning saavad seeläbi TTÜ nõukogu seisukoha kujundamises kaasa lüüa. Samuti on üliõpilaskonna juhatus kohtunud kõikide kandidaatidega ning vestelnud nende kõigiga pikalt.

TTÜ kuratoorium valib 22. mail uue rektori nelja kandidaadi seast: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Andrus Salupere ja Mart Ustav. Tulevane rektor astub ametisse viieks aastaks tänavu 1. septembril.

Tagasi üles