Sooäär: perekonda kaitsvat ühendust luua soovinud Helme põgenes dokumentidega

Sooäär kirjeldas, kuidas istungi lõpus tegi Martin Helme ettepaneku luua saadikuühendus traditsioonilise perekonna kaitseks. «Istungi lõpuks kogunes saali veidi üle tosina rahvasaadiku, et asutada toetusrühm ja sellele esimees valida, nii nagu seda alati saadikuühenduste puhul tehakse. Kandidaate seati üles kaks: Martin Helme ja Imre Sooäär,» kirjutas Sooäär.

Ta jätkas, et siis toimus midagi ettekuulmatut. «Martin Helme luges paaniliselt ühenduse asutajaliikmete hääli kokku ja nähes, et hakkab esimehe kohta kaotama, haaras ta allkirjadega asutamisdokumendi ja põgenes saalist, ignoreerides sellega riigikogu töö- ja kodukorra seadust ja võttes võimaluse ühenduse esimehe demokraatlik valimine lõpuni viia,» kirjeldas Sooäär.

Ta selgitas, et üldjuhul ühendustes valimist ei toimu, kui esimehe kandidaate seatakse üles üks. Kui aga on rohkem kandidaate, toimub alati demokraatlik valimine.

Helme: reformierakondlased tahtsid asja naeruvääristada

«Kuna Helme põgenes koos asutamisdokumendiga, takistades sellega juhatuse valimist, siis ei oska täpselt öelda, kes jõudsid asutajatena alla kirjutada. Kindlasti olid asutamiskoosolekul kohal enamik EKRE fraktsiooni liikmeid, Priit Sibul, Helir Valdor Seeder, Heidy Purga, Kalle Palling, Eerik-Niiles Kross, Mati Raidma, Kristjan Kõljalg, Andre Sepp, Laine Randjärv ja mõned veel.»

«Reformikad üritasid asja naeruvääristada ja pea peale pöörata. Nad ujutasid järsku suure huviga kogu asja üle,» rääkis Martin Helme Postimehele.

«Kui traditsioonilise perekonna kaitsegrupi esimeheks kavatsetakse valida Imre Sooäär, siis see… noh ei ole asja algne mõte. Üritati uutele tulijatele väike vingerpuss mängida, aga me nüüd nii lollid ka pole,» täpsustas Helme.

Ta lisas, et kuna ta teadis veel saadikuid, kes tahtsid ühendusega liituda, kuid saalis neid ei olnud, siis ta läks neid enda sõnul otsima.

Asutamine on praegu endiselt pooleli ja Helme sõnul ei ole sellega kiiret.

Sooäär kinnitas, et asutajatel oli tõesti siiras soov luua erakondade ülene koostöökogu, kus kooseluseaduse edasist menetlust konstruktiivselt arutada ja lahendusi leida.

Imre Sooääre kommentaar:

«Mitte keegi ei üritanud Martin Helmet, ega tema asja naeruvääristada. Vastupidi. Soov saadikuühenduses osaleda oli siiras, sest oli selge, et see hakkab tegelema Kooseluseaduse edasise aruteluga. Nii seaduse pooldajate, kui mittepooldajate osalemine selles protsessis on oluline, sest just erakondade ülestes saadikuühendustes on võimaik avatud debatt. Selleks toetusrühmad ongi, et probleemidele aidata lahendusi leida, mitte ainult ühte tõde kuulutada. Neisse kuulumine on vaba erinevalet alalistest komisjonidest ja fraktsioonidest, mida ei saa saadikud ise valida.  Poliitiliste vaadete väljendamiseks on fraktsioonid.  Kooseluseadus vajab kindlasti asjalikku ja laiemat erakonnaülest debatti riigikogus, aga alalistes komisjonides, mis seadusi menetlevad, osaleb ainult piiratud arv saadikuid. Kui minu kandidatuur üles seati, siis arvestasin, et minust võib saada aseesimees ja ma oleks sellega igati rahul olnud. Riigikogu liikmete poolt allkirjastatud asutamisdokumendiga lahkumine ja valimisprotsessi torpedeerimine oli riigikogu ajaloos ennekuulmatu. Ka komisjonides on tihti esimees ja aseesimees eriarvamusel, sest üks on opositsioonis, teine koalitsioonis. Vaidlustes sünnivadki lahendused. Nende eest ei ole mõtet ära joosta.»