Kasekamp: Ilvese näite sõnastus võinuks olla kaalutletum

Kasekamp nentis, et Ilves on pärast Krimmi annekteerimist korduvalt ja avalikult esinenud avaldustega, kus ta kutsub allianssi üles suurendama oma kohalolekut Balti riikides. «Ideaalis oleksid selleks NATO baasid Balti riikides,» märkis politoloog.

Kasekampi hinnangul kritiseeris Ilves üht NATO Walesi tippkohtumise põhisaavutust – otsust luua ülikiire reageerimisega üksused. «Ilves ütles, et need on vajalikud, kuid tõhusam oleks ikka vägede alaline kohalolek,» sõnas Kasekamp. «Usutluses osundas Ilves, et kiirreageerimisüksus, mis pole tegelikult veel formeeritud, ei jõuaks piisavalt kiiresti kohale».

«Püüdes põhjendada kohaoleku vajadust viitas Ilves dramaatiliselt meie piirkonnas toimuvatele Venemaa sõjaväeõppustele, kus harjutatakse äkkrünnakut naabrite vastu,» sõnas Kasekamp.

Samas nentis Kasekamp, et Ilvese kasutatud näide neljast tunnist on «selle intervjuu pahupool». Kasekampi hinnangul kasutas Ilves seda selleks, et lehe lugejale piltlikult näidata, kui ebapiisavad on senised meetmed lääneliitlaste poolt. «Seda ütlust saab paraku ka tõlgendada negatiivsena, hinnanguna Eesti kaitsevõimele,» sõnas Kasekamp. «Selle näite toomiselosas võiks riigipea sõnastus võinud olla kaalutletum,» sõnas politoloog.

Kasekamp sõnas samas, et käimasolevas infosõjas on Ilves «eesliinil Eesti kõige tugevam tegija».

«Ta tunneb välispoliitilise valdkonnaga tegevat rahvusvahelist ajakirjandust paremini kui keegi teine Eestis ning nendes ringkondades on Ilvese kommentaarid, arvamused ja hinnangud alati oodatud ja märgatud,» ütles Kasekamp.

President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses The Telegraphile, et tuumapommi süütenööri lähedal istuva Eesti kaitseks on NATO vägede püsiv kohalolu tungivalt soovituslik. «Me oleme näinud lepitamatute jõudude retoorika kasvu ning ähvardavaid lausungeid, millest Eestit mitte ei jäeta välja, vaid käsitletakse ühena ähvardatavatest riikidest,» ütles Ilves väljaandele.

«Hoolimata kriisist Ukrainas ja Vladimir Putini raugematust sõjakusest ei ole NATO püsivalt saatnud ühtegi lahingüksust Eestisse ega ka teistesse Balti liikmesmaadesse. Seda seetõttu, et 1997. aastal allkirjastas NATO Venemaaga alusdokumendi, mis praeguses ja eeldatavas julgeolekukeskkonnas välistab lahingüksuste pideva paiknemise Saksamaast ida pool. Hoolimata Venemaa provokatsioonidest ja ähvardustest järgib NATO seda ennastsalgavat korraldust jätkuvalt.»

«Üks 150 sõdurist koosnev USA jalaväekompanii on ainuke jooksvalt Eestis paiknev NATO üksus – ja nemadki on siin vaid ajutiselt,» märkis Ilves The Telegraphile.

Väljaande sõnul usub Ilves, et on tulnud aeg, kus NATO peab mõistma, et julgeolekukeskkond on alates 1997. aastast alates tõepoolest muutunud, ja saatma Balti riikidesse püsivalt vähemalt ühe brigaadi. «150 sõdurit ei ole palju, seega me tõepoolest arvame, et ainumõeldav on suuremaarvulise väekontingendi edasine kohalepaigutamine,» rääkis Ilves väljaandele. «Meie piiri taga toimuvad õppused, millest võtab osa 40 000 kuni 80 000 sõdurit. Nüüd süüdistatakse meid olukorra eskaleerimises – või süüdistatakse Ühendriike selles, et nad on ainsad, kellel siin jalg maas on – ning Venemaa ütleb, et sellele on tarvis rakendada vastumeetmeid.»

Ilvese sõnul võtab rünnaku korral aega viis päeva kuni nädal, et partnerite abiväed kohale jõuavad. Samas on Venemaa rünnakuvõimekus sisuliselt momentaanne ning nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud.