Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/11/3952051t1hc95c.jpg)
Mis juhtub Tallinna linnaruumiga, kui ehitatakse valmis Põhjaväil ehk Reidi tee? On selge, et Ahtri tänavast Russalkani rajatav Põhjaväil ei saa olema linna merest ära lõikav kiirtee.
Tegemist saab olema üsna tavalise tänavaga, kuid ka sel tänaval on küllaltki suur mõju ümbritsevale. Uue tänava rajamine mõjutab peamiselt seda, kuidas hakkame tulevikus tajuma Narva maanteed, mis tänaseni peab üksi teenindama Pirita, Viimsi ja poolt Lasnamäe transpordist.
Rohkem ruumi rahvale
Vaatleme Narva maantee Pronksi ja Kreutzwaldi tänava vahelist lõiku. Narva maantee on olemuselt üks Tallinna esindustänavaid, mis oma väärika hoonestusega võiks olla palju enamat kui praegu näeme.
Tänava laius majast majani on 25 meetrit, sõidutee laius 21 meetrit. Praegu mahub sinna kuus sõidurida, millest üks on eelkõige bussiliikluseks ja kahte kasutavad nii autod kui trammid korraga. Lisaks paiknevad tänava mõlemal küljel kitsad kõnniteed.
See pole euroopalik, mitmekesine ega erinevaid liikumisvõimalusi soosiv tänavaruum, vaid monofunktsionaalne liikluskoridor – jalakäijatele polegi siia asja. Olenemata südalinlikust asukohast ei toimi siin kauplused, kohvikud ega väikepoed.
Põhjaväila rajamisega väheneb Narva maantee koormus – enamus praegusest liiklusest hakkab kulgema Põhjaväila kaudu. Narva maanteele võiks sellisel juhul alles jääda kaks rada ühistranspordile ja kaks rada autode-le – vabanenud ruumi saab kasutada laiema kõnnitee, kergliiklustee ning kõrghaljastuse loomiseks.
Inimsõbralik linnaruum
Pakutava disainlahendusega laiendame de facto ka südalinna piire. Kasvatame ala, kus jalakäijad ja kergliiklus, ühistransport ning autod saavad igaüks ühe kolmandiku majadevahelisest ruumist.
Niisugune printsiip peatab linnasüdame autostumise ning annab hoonete esimese korruse kiratsevatele väikeäridele võimaluse väljuda surutud olekust. Muutes tänava profiili, saame kohvikute, väikepoodide ning vaba aja veetmise kohtade ette luua piisava väliala, mis ühelt poolt annab võimaluse sellistel ettevõtetel siin tegutsedes ellu jääda ning teisalt aitab linnale tagasi anda inimsõbralikku avalikku ruumi.
Pakutav lahendus tee profiilist – kus jalakäijate ala on hoonete servas, järgneb kergliiklustee, siis ühistransport ning kõige keskel autoliiklus – jaotab liiklejad kiiruste järgi kasvavasse ritta. See loob kõikide liiklejate jaoks maksimaalse mugavuse ning turvalisuse.
Põhjaväila loomisega tuleb vaadata linna kui tervikut ning tekkivad võimalused ära kasutada. Narva maantee on ainult üks potentsiaali omav koht. Taoline mitmekihiline ja erinevaid tegevusi salliv ning toetav linnaruum on pikas plaanis majanduskasvu üheks eelduseks –investeeringuidki tõmbab kvaliteetne ruum ja väärtuslik elukeskkond.
Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju.
Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.