Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Muuli: IRLi valijana solvaks mind nende küsitlus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fragment IRLi küsitluse internetilehest.
Fragment IRLi küsitluse internetilehest. Foto: baas.irl.ee/survey

Postimehe ajakirjanik Kalle Muuli avaldas arvamust, et kui tema oleks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valija, solvaks teda tõsiselt see küsitlus, mille erakond korraldas.

«IRLi küsitlusest kumab läbi see, kuidas selle autorid mõtlevad, kui kavalad nad on ja kui nutika asja nad on teinud. Oleks ma IRLi valija, solvaks mind see, kui lolliks mind peetakse. Häbi on lugeda seda, kuidas üks erakond rahvasse suhtub. Kas tõesti inimesi peetakse idiootideks?» küsis Muuli Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

«Kõige häbematum on see, et mingisuguse IRLi taarakoti või käepaelaga peibutades, lubades seda mulle kingituseks, tahetakse vastu valimisi tulla mulle koju. Millegipärast ei saa seda postiga saata,» sõnas Muuli.

«Vastutasuks selle eest, et lubate IRli esindaja endale vastu valimisi koju, andes talle oma kontaktandmed, mis tähendab, et ta saab veel aastaid teid oma lollakate küsitlustega tüütamas ja kimbutamas käia, saate endale käepaela! Kujutage ette, inimesed! Tõmmake endale see taarakott pähe, Mart Laar!» ütles Muuli.

«Ma ei saa aru, kuidas see erakond suudab sellise häbematuse tasemele ja nii madalala laskuda. Sellest, kuidas Mart Laarist on kahekümne aastaga saanud selline silmakirjalik poliitik, on väga kahju. Mäletan teda kahekümne aasta tagusest ajast, kus see erakond ja paljud selle inimesed olid ausad ja ajasid sirgeseljaliselt rahva huvides asja,» meenutas Muuli.

«Absoluutselt üllatav ja müstiline on, et just IRL suutis sellise jamaga välja tulla. Kuidas IRLi inimesed ise ei taipa, et nende potentsiaalne valijaskond pole sarnane Keskerakonna omaga. Kuigi reklaamiagentuur, mis seda kampaaniat tegema valiti, on sama, mis varem Keskerakonna kampaaniaid tegi – Idea,» rääkis BNSi ajakirjanik Anvar Samost.

«Ega sarnaseid või vähem pealetükkivaid kampaaniaid on meil olnud ka varem ja praegu ja tuleb kindlasti ka hiljem. Et erakonda müüakse kui pesupulbrit on kahjuks omane kõigile erakondadele kahjuks,» tõdes Samost.

«Mõne erakonna suhtes olid teistsugused lootused, selle pärast see ehk on ärritavam,» leidis Muuli.

Pensionide kärpimine

Kuna küsitluses rõhutatakse, et IRli valitsuskoalitsioonidesse kuulumise ajal on vanaduspension tublisti tõusnud, meenutas Muuli, et koalitsioonides, kus IRL on olnud, on IRL olnud ainus pensionide vähendamise nõudja.

«Tahan pensionäridele öelda, et IRL oli see, kes raskel ajal 2009. aasta alguses tahtis pensione kärpida ja Reformierakond ning sotsiaaldemokraadid olid need, tänu kellele see ettepanek ei läinud läbi ning nende töö tulemusena tõusid pensionid 5 protsenti ka majanduskriisi ajal,» meenutas Muuli.

«On võimalik, et Idea valimine küsitluse korraldajaks võib olla seotud sellega, et kevadel Idea tervikuna või mingisugune osa sellest olla liitunud, ühinenud, saanud üheks – täpselt ei tea – IRLi tuntud liikme Reet Roosi mingisuguse reklaami- või turundusfirmaga,» sõnas Samost.

«Erakonnad seepärast saavadki kasutada pigem kaubandusketile omast joont, et erakondades sisemiselt ei toimu arutelu või debatti mingite ideede üle. Mina ei usu, et IRLis on toimunud debatt selle üle, kuidas valimiskampaaniat teha, mis teemadele keskenduda. Või kui on, siis siseringis või ülevalt alla otsustuskorras. Kui debatt oleks toimunud, siis me ei näeks nii lolle küsimusi ja teemasid valimiskampaanias,» avaldas Samost veendumust, lisades, et see kriitika ei puuduta ainult IRLi, vaid kõiki erakondi.

«See on Eesti ühiskonna ja demokraatia üks põhihädasid praegu, et erakonnad seestpoolt on ikka mädad,» toonitas ta.

«Kui valimispäeval on olemas erakondlik eelistus, ei pea valima erakonna esinumbrit, võib valida ka teisi, kes pole mingi küünilisuse või valijate lollikspidamisega silma hakanud,» ütles Samost.

Tagasi üles