Riigikogulased leiaks esmajärjekorras lahenduse tööpuudusele

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, millise Eesti probleemi, mis oleks riigikogu võimuses, sooviks nad enne valimisi lahendada. Samuti palusime selgitada, kuidas seda teha saaks. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Jaak Aab (Keskerakond)

Eesti hetke suurim probleem on tööpuudus, eriti maapiirkonnas ja pikaajaliste töötute olukord, kellel praktiliselt puudub sissetulek. Ühelt poolt tuleks soodustada töökohtade loomist maapiirkonnas maksusoodustustega investeeringutele. Panustada tuleks rohkem töötute koolitusse, mis hetkel praktiliselt olematu.

Teiselt poolt tuleb leevendada töötuks jäänud inimeste, nende perede olukorda toetuste suurendamise ja sotsiaalabi parandamisega. Veel parandaks arstiabi kättesaadavust, et inimene saaks haigestumisel abi õigeaegselt.

Ei ole normaalne, et arsti juurde saamiseks tuleb kuude kaupa järjekorras olla, kusjuures samasse haiglasse ja sama arsti juurde pääseb peaaegu kohe kui välja käia korralik rahasumma. Enamusel kahjuks sellist raha pole.

Haigekassal on sotsiaalmaksust kogunenud raha, eelarve tasakaalu nimel pole seda aga kasutatud. Inimeste tervise arvel hoitakse üleval riigiaparaati ja teisi sektoreid. 50000 Eesti inimesel aga puudub üldse ravikindlustus.

Ene Ergma (Isamaa ja Res Publica Liit)

Loomulikult on Eesti kõige pakilisem probleem tööpuudus, loodan, et selle määr kahaneb õige pea alla kümne protsendi piiri. Minu suurim soov on sellise õppeasutuse loomine, mis oleks heaks õpi- ja kasvatuskeskkonnaks elu hammasrataste vahele sattunud poistele ja noormeestele, sest kõrge töötuse osakaal meeste seas näitab, et nende haridustase on madal ja nad ei ole võimelised konkureerima tööturul, kus nõutakse head ettevalmistust.

Helmer Jõgi (Reformierakond)

Vaieldamatult on see tööhõive taastamine. Uued töökohad on seotud eelkõige majanduskasvuga, mille võtmeks on soodne ettevõtluskeskkond ja meie inimeste hea haridus. Tulevikule mõeldes panustaksin teadus –ja arendustegevusse.

Urmas Klaas (Reformierakond)

Minu hinnangul on meie suurim mure ja probleem tööpuudus. Seda ei saa kahjuks lahendada võlukepikese abil ja tööpuuduse vähenemine võtab kahjuks rohkem aega kui selle tekkimine. Me oleme astunud samme tööpuuduse vähendamiseks ning neid samme tuleb jätkata. Ühe järgmise sammuna näen ma sotsiaalmaksule lae kehtestamist, mis motiveerib Eestisse hea palgaga väärttöökohtade loomist.

Lauri Laasi (Keskerakond)

Kahtlemata on Eesti hetke suurim probleem tööpuudus. See on tragöödiaks paljudele Eesti peredele, koormaks kogu ühiskonnale ning on kaudselt ohuks meie rahvuse püsimajäämisele. Viimase all mõtlen tööpuudusest tingitud väljarännet. Koos teiste keskfraktsiooni liikmetega olen esitanud eelnõu tööpuuduse vähendamiseks.

Usun, et kui praegust võimuliitu jätab töökohtade loomise eelnõu külmaks siis järgmine Riigikogu koosseis võtab selle eelnõu seadusena vastu.

Jutt on töökohtade loomise eelnõust. See tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Eelnõu pakub sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese.

Eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust  suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus.

Eelnõu paneb ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. Nii et idee kuidas meie kõige suurem probleem lahendada või vähemalt seda leevendada, on olemas. Tuleb vaid tegutseda.

Lauri Luik (Reformierakond)

Tööhõive temaatikaga tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Sotsiaalministeerium on minister Hanno Pevkuri eestvedamisel suurepärast tööd teinud, tuleb jätkata sama usinalt. Registreeritud töötus on vähenenud viis kuud järjest. Lisaks pikale loetelule sotsiaalministeeriumi välja töötatud abistavatele meetmetele, tuleb enam rõhku pöörata täiendkoolitusele ja ümberõppele. Elukestev õpe peab saama läbivaks märksõnaks. Kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele ja leidmisele tuleb suuremat rõhku pöörata.

Kiiremas korras tuleks ellu viia Reformierakonna plaan "Tiigrihüpe 3", millega soovime viia Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele. Meie haridusreformi eesmärk on haritud rahvas ja edukas Eesti.

Silver Meikar (Reformierakond)

Kõik, mis on riigikogu võimuses, lahendame enne valimisi ära. Paraku on terve rida probleeme, mille lahendamine võtab märksa rohkem aega kui pool aastat. Näiteks kõrge tööpuudus, mis küll täna õigetele otsustele (töölepinguseadus, EURO-ga liitumine jne) näitab langustrendi, jääb meie mureks veel mitmeks aastaks.

Nikolai Põdramägi (Keskerakond)

Minu jaoks on momendil kõige suuremaks probleemiks Eestis väga suur tööpuudus ja enneolematult suur põliselanike väljaränne, mis võib hakata ohustama juba Eestit kui riiki. Tuleb luua uusi kõikvõimalikke töökohti, isegi ajutisi. Arendada transiidiäri ja eksporti.

Hannes Rumm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Kindlasti on olulisim tööpuudus ning sellest tulenev suur sotsiaalprobleemide jada, kuid ühe seaduseelnõu asemel lahendab seda probleemi kümnetest osadest koosneva lahendusega tegelemine ning sotsiaaldemokraadid pakuvad siin oma valimisprogrammis need lahendused ka välja.

Kadri Simson (Keskerakond)

Ma usun, et tööpuuduse vähendamiseks on võimalik teha märksa enam kui tänane valitsus tunnistada soovib. Keskerakond on välja pakkunud töökohtade loomise seaduse, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid ekspordivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni.

Meie ettepanekutest võidaks esiteks need inimesed, kes saavad rakenduse, teiseks riik, kes saab abivajajate asemel maksumaksjad ning kolmandaks ettevõtjad, kes saavad palgatava inimese eest aasta jooksul sotsiaalmaksu vabastuse.

Mark Soosaar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Eesti suurim probleem täna on, et me ei suuda (või ei tahagi?) kokku viia Eesti kaht suurt ressurrsi - ühelt poolt meie loodusrikkusi ja teiselt poolt sadat tuhandet tööd ootavat kätepaari.

Vaadake meie võsastunud maastikku, käibest väljalangenud põllumajandusmaid, roostunud rannakarjamaid! Sealt on kadunud haruldased taimeliigid, maa seisab kasutult ja liigirikkus väheneb.

Miks mitte luua seaduslik baas koos tugeva riigiabi motivatsioonisüsteemiga, et põllumajanduses, kalanduses, metsamajanduses, loodusturismis, maaelus luua juurde 100 000 uut töökohta? Ja läbi loodusressursi taaskasutusse võtmise tõsta riigi ekspordivõimet?

Riigikogu võib vastu võtta igasuguseid seadusi, nii üksikjuhtumit kui üksikobjekti käsitlevaid seadusi, aga ka kauakestvaid protsesse või eluvaldkondi reguleerivaid akte.

Miks mitte algatada tööpuuduse likvideerimise seadus? See on suur ettevõtmine, sest tööpuuduse likvideerimise seaduse menetlemisega üheaegselt tuleb muuta ka paljusid täna kehtivaid seadusi. Selle riigikogu koosseisu tööaega on vähe alles jäänud ning tõenäoliselt nii suurt seadust enam vastu võtta ei jõua. Kui mu mõte peaks toetajaid leidma, siis võib-olla tasuks tõesti 2011. aastal uuesti kandideerida?

Olga Sõtnik (Keskerakond)

Kõige suurem sotsiaalne probleem on hetkel tööpuudus. Selle probleemi lahendamiseks on Keskerakonna fraktsioon ka vastava seaduseelnõu välja töötanud ja menetlusse andnud.

Terje Trei (Reformierakond)

On keeruline nimetada üht kindlat probleemi. Tihti on puudujääkide põhjus ikkagi kompleksne ja lahendamiseks on vaja erinevate valdkondade koostööd, seadusandluse kohendamist.

Hetkel on kindlasti valusamaks probleemiks tööpuudus. Õigete otsuste vastuvõtmiseks on vaja erakondade vahelist koostööd, kaasates ettevõtjaid ja eri valdkondade eksperte.

Mai Treial (Rahvaliit)

Peatada majanduslik kihistumise süvenemine ning luua töökohti. Kui majandusliku kihistumise süvenemist ja tööpuudust ei suudeta peatada, võib see tähendada tõsiseid kaotusi rahvastikus –  veelgi enam noori lahkub riigist; tasulisele kõrgharidusele suundumine on võtmas kõrghariduse omandamise võimaluse, mistõttu võib juhtuda, et majanduslik olukord määrab ära selle, kuhu inimene oma eluteel välja jõuab; eriti oluline on päästa lapsed vaesusest.

Laste parim kaitse on see, kui me suudame nad eluks ette valmistada, nii et nad iseseisvalt toime tuleksid.

Mida teha? Töötukaitses tuleb eraldi pöörata rõhk töötule, kellel on pere ja lapsed. Toetada kõige haavatavamas olukorras olevate kodanikerühmade ostujõudu näiteks aktsiiside ja käibemaksu alandamisel, suunata avaliku sektori investeeringud infrastruktuuridesse ja eluasemeturule, toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust näiteks laenuraha abil, rakendada paindlikku tööaega, toetada jõuliselt ümberõpet, pikendada töötu abiraha saamise perioodi jne.

Ega siin ”jalgratast leiutada” vaja ole, mitmetes EL riikides on sellised meetmed tulemusi andnud, miks ei saaks neid Eestis kompleksselt rakendatuna kastusse võtta. Vaja on poliitilist tahet.

Suur tähtsus on seejuures kolmepoolsetel läbirääkimistel ja kollektiivlepingutel –valdkond, mis meil Eestis on suuremate Euroopa riikidega võrreldes alles lapsekingades.

Jaan Õunapuu (sai riigikokku Rahvaliidu nimekirjas, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Kindlasti tööpuudust oluliselt vähendada.Kahjuks opositsioonis olles on seda pea võimatu teha,sest juba tehtud ettepanekud on koalitsiooni poolt pidulikult tagasi lükatud.Arvan,et riigipoolseid meetmeid peab oluliselt enam kasutama, mitte ka naeruvääristama sotsiaalseid töökohti.