/nginx/o/2013/10/04/2470395t1hbbd9.jpg)
Linnavalitsus eraldab homme Tallinna keskkonnaametile 9120 eurot Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatava radoonikaardi projekti omafinantseeringu tasumiseks.
Tallinnale koostatakse radooniriski kaart
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«KIK-i aktsepteeritud maksegraafiku järgi tehakse töövõtjale OÜ Eesti Geoloogiakeskus väljamaksed 2015. aasta mais ja detsembris. Mõlema väljamakse summaks on 50 protsenti projekti kogumaksumusest ehk 45 600 eurot koos käibemaksuga. Omafinantseering mõlema väljamakse puhul on 10 protsenti väljamakse summast ehk 4560 eurot koos käibemaksuga,» rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu.
Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Radooni tase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis, vahendas linnavalitsuse pressiteenistus. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Radoonist vabanev kiirgus võib põhjustada hingamisteedes ja kopsudes vähki. Mida suurem on kiirgusdoos, seda suurem on ka vähi tekkimise oht. Mitmes Euroopa riigis on radoon suitsetamise järel teine kopsuvähi riskifaktor.
Tallinna linnal puudub konkreetne radooniohu kaart. Kasutatakse Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Harjumaa radooniriski kaarti, mille andmed on Tallinna mõistes väga üldised. Tallinna territooriumist võib ligi 50 protsenti olla kõrge või eriti kõrge radooni tasemega, kus radooni sisaldus pinnaseõhus võib ületada piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiri kuni 10 korda. Uute hoonete planeerimisel tuleb Harjumaa radooniriski kaardi järgi teha paljudele kinnistule eraldi radooniuuring, mis on kulukas ja võib osutuda ebaotstarbekaks, kui selgub, et radooni tase antud piirkonnas jääb normide piiresse. Kui sama kaardi järgi ei jää ala kõrge radooniohuga piirkonda, ei ole linnal alust nõuda uuringuid, kuigi tegelikkuses võib piirkonnas olla kõrge radoonisisaldusega pinnas. Samuti on raske anda soovitusi olemasolevates vanades hoonetes elavatele kodanikele radooniohu vältimiseks, teadmata konkreetset olukorda.
Täpne radooniohu kaart annab võimaluse linnaruumi paremaks planeerimiseks, teades varakult, kus piirkonnas on lasteaedade või koolide planeerimine välistatud või nõuab suuremaid väljaminekuid (radoonitõkete näol). Ka annab täpne radooniriski kaart aluse nõuda vanemates restaureeritavates hoonetes siseõhu mõõtmisis. Sageli on just vanad puumajade asumid nagu Kadriorg või Kalamaja rajatud kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Nendes piirkondades restaureeritakse aina rohkem elamuid ning inimesed pöörduvad linnavalitsuse poole saamaks teavet ning nõu piirkonna keskkonnaseisundi ja sellega kaasnevate vajalike abinõude rakendamise kohta. Kuna kaart saab olema avalik on kõikidel linnakodanikel võimalik sellega tutvuda ning soovikorral tellida lisauuringud selgitamaks välja parim viis, kuidas konkreetse hoone siseõhus radooni sisaldust vähendada.
«Et tagada seadusest tulenevate kohustuste parim elluviimine ja linnaelanike ohutus ning rahulolu on vaja võimalikult täpset baasmaterjali, millest otsuste tegemisel lähtuda,» selgitas Sarapuu.