/nginx/o/2015/04/04/3932403t1h51a1.jpg)
Soome ajaleht Helsingin Sanomat uuris oma lugejatelt, millise hüüdnimega nad eestlasi kutsuvad.
Vaata, milliste hüüdnimedega kutsuvad soomlased eestlasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlastele pole soome keeles korralikku hüüdnime, kirjutab väljaanne. Lugejatelt küsiti, mida nemad eestlastele hüüdnimeks pakuksid ning erinevaid variante laekus sadu, millest 30 ka avaldati. Järgmisel kuul selgub, milline neist on parim.
Seni aga saab erinevate hüüdnimede poolt Helsingin Sanomat võrguväljaandes hääletada. Hetkel on kõige rohkem hääli saanud hüüdnimi eestit (18%), millele järgneb kalevipojat ehk kalevipojad (8%).
Eestlaste kohta kasutatakse ka hüüdnimesid bemmit (juures on märge, et eestlased soetavat endale kohe BMW, kui selleks raha on), eteläespoolaiset ehk lõunaespoolased ning kalevit ehk kalevid.
Soomlased hüüavad eestlasi ka nimedega metsäveljet ehk metsavennad, varttiryssät ehk veerandvenelased, Eestin perunat ehk Eesti kartul, jänikset ehk jänesed, kroonit ehk kroonid, kuratit ehk kuradid.
Mõned soomlased hüüavad eestlasi ka Raivodeks, seda juveeliröövli Raivo Roosna järgi, mõned aga redisteks, mis on hüüdnimi nõukogude ajast - üksnes pealt punane.
Osa soomlasi nimetab eestlasi ka metssigadeks, sest meie kutsume neid põtradeks.
Vaata täispikka nimekirja siit.