Eesti uus eesmärk: sotsid tegeleks õiglase riigi loomisega

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, miks võiks pärast eurot olla Eesti järgmine suur eesmärk. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Kalev Kotkas

Riigi majanduse edusammudest saavad osa kõik kodanikud.

Peeter Kreitzberg

Nulltolerants mis tahes lapsi puudutavate probleemide eiramise suhtes ja maailma parima haridusriigi staatuse saavutamine.

Jaanus Marrandi (sai riigikokku Rahvaliidu koosseisus, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Eesti suurim järgmine eesmärk peaks sisaldama endas inimlikke väärtusi. Me ei tohiks rääkida ainult makromajanduslikest numbritest, eelarvest, kohe-kohe saabuvast õnnemaast pärast neid ja neid negatiivseid otsuseid. Eesti on väike riik ja meid on vähe. Inimene aga kipub meie riigis mutrikeseks jääma ja «tähtsate» otsuste vahele ära kaduma. Seega peaks olema eesmärgiks inimlikke väärtusi tähtsustava ja võrdseid võimalusi loova riigi ülesehitamine. Makromajanduslik edu peab jõudma võimalikult paljude inimesteni: hariduses, regionaalpoliitikas, tervishoius.

Eiki Nestor

Jõuda tõdemuseni, et arengust peavad võitma kõik inimesed.

Heljo Pikhof

Eesti nn suurtest eesmärkidest on pisut pentsik rääkida: ühe või teise «projekti» (NATO, Euroopa Liit, viimati euro) edujoovastuses oleme silmist lasknud kõige tähtsama – riigi ja rahva püsimise. Eesti on hääbumas, sest ühe naise kohta sünnib meil (statistiliselt) 1,6 last. Kõige tähtsam oli ja on ning kõige tähtsamaks jääb ka tulevikus aidata kaasa sündimusele – kas siis suurte soodustustega lastevanematele või mis tahes muude hoobadega. Ja koos sellega tagada igale lapsele inimväärne kasvukeskkond, parim võimalik haridus, võimete igakülgne väljaarendamine. Muidu pühivad meie vähesedki noored Maarjamaa tolmu jalgadelt.

Hannes Rumm

Murda meie poliitikas kivistuv arusaam «las jääda nii kuis oli, las jääda nii, kuis on». Tänu Arengufoorumile teab Eesti eliit hästi, kuidas Soomes Sitra eestvedamisel otsitakse riigi senisele näiliselt üliedukale arengumudelile uusi alternatiive. Aga Eestis näivad ka järgmiste riigikogu valimiste programmid majandusstrateegia osas dogmaatiliselt kordavat eelmise ja üle-eelmiste valimiste omi.

Karel Rüütli (sai riigikokku Rahvaliidu koosseisus, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Uus eesmärk võiks olla hariduse kättesaadavuse parandamine. Eesti Üliõpilaskodade Liidu uuringu tulemuste järgi jõuavad kõrgkoolidesse noored, kelle vanematel on kõrgem haridustase ja majanduslik olukord keskmisest parem. Täna tasub tõsiselt mõelda sellele, kuidas tagada ligipääs haridusele kõigile võimekatele noortele sotsiaalmajanduslikust taustast hoolimata.

Eesti kõrghariduses on probleeme sotsiaalsete garantiidega, kõige selgem näitaja on see, et siinsed õppetoetused on tänini tulemus-, mitte vajaduspõhised. Samuti peame märkama neid noori, kellel sotsiaalmajanduslik olukord on keeruline juba enne kõrgkooli. Võrdsete võimaluste tagamine põhi- ja keskhariduse korraldamisel tähendab ka kõrghariduse paremat kättesaadavust.

Mark Soosaar

Leida oma suur visioon ehk meie unikaalse looduse baasil luua nii palju uusi hästitasuvaid töökohti, et lisaks tööpuuduse likvideerimisele tuleks ka enamik välismaal töötavaid eestlasi kodumaale tagasi.

Jüri Tamm

Eestit loetakse regiooni kõige paremini integreeritud riigiks (NATO, OSCD, EUR, EL, jne.) Eesti suurimaks väljakutseks tulevikus on tugevate ja toimivate füüsiliste sidususte tekitamine ehk kaasaegse infrastruktuuri väljaehitamine ning logistiliste lahenduste arendamine ja nende ülalpidamine, mis tagaks kiire ja kvaliteetse liikumise inimestele, kaupadele ja teenustele. Teine ja mitte vähemoluline on rahvastikupoliitika.

Jaan Õunapuu (sai riigikokku Rahvaliidu koosseisus, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Stabiilse ja oma inimestest hooliva riigi loomine.