Eesti uus eesmärk: Reformierakond panustab ettevõtlusele

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, miks võiks pärast eurot olla Eesti järgmine suur eesmärk. Aega sellele küsimusele vastamiseks leidis 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Mis võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk (pärast eurot)?

Robert Antropov

Järgmised väljakutsed oleksid:
1. Jätkuvalt töötusega võitlemine, kusjuures siin pole asi töökohtade nappuses, vaid haritud ja kompetentse tööjõu puudumine. Ehk haridustaseme ja ümberõppe küsimus hakkab olema ellujäämise tähtsusega.
2. Laste ja vanurite vaesus tekitab samuti suurt muret, valitsus ja RK peaksid selle kindlasti kohe päevakorda võtma.
3. Peame jätkuvalt mitmekesistama Eesti energeetikat, (gaasivõrk riigile, tuumaenergia jne) et tagada suuremat sõltumatust maailma turgudel, sh Venemaal, toimuvast.

Peep Aru

Suureks eesmärgiks peaks olema majanduse pikaajalisel stabiilsel tõusul hoidmise kaudu nii statistiliste näitajate kui ka elutaseme poolest Euroopa rikkamate riikide hulka jõudmine.

Igor Gräzin

Jumal tänatud - suuri ei olegi. Aitab juba. Aga tähtsaim on - tööhõive. See eesmärk tuleb tasapisi ja õigeid asju tehes.

Helmer Jõgi

Kindlustunne noortele peredele, pensionieelikutele ja pensionäridele, mille vältimatuks eelduseks on ettevõetud reformide jätkamine hariduse, energeetika, majanduse ja veel mitmes valdkonnas.

Urmas Klaas

Meie eesmärk peab olema ettevõtluskeskkonna hoidmine ja arendamine sellisena, et ettevõtjad tahaksid jätkuvalt Eestisse töökohti luua. See tähendab muuhulgas ka näiteks madalat maksukoormust, korralikke teid, haritud tööjõudu, korras ja usaldusväärset rahandussüsteemi.

Meie eesmärk peab olema tõelise ja sisulise haridusreformi elluviimine, et meie lapsed jõuaksid oma eakaaslastega (ja paratamatult konkurentidega) teistest Euroopa riikidest sammu pidada. Parim, mida me järeltulevale põlvele anda saame, on hea haridus. Pole tähtis kas laps käib linna- või maakoolis, ühtpidi head haridust peab saama kõikjal. Energeetika on juba täna ja eriti edaspidi strateegiline teema.

Peame pingutama selle nimel, et meil oleks saada taskukohase hinnaga elektrit ja toasooja. Kindlasti on vajalik edasi minna kohalikke kütuseid soosiva regulatsiooni ning tuumajaama teemaga.

Tõnis Kõiv

Eesti peab senisest palju enam saama tarkade inimeste riigiks. Koolipapa Mauruse soovitus eestlastele õppida nagu hullud, tuleb taas sisuga täita. Pelgalt «hängides ja tšillides» me Euroopa viie jõukama riigi hulka ei saa. Et just sinna me teel oleme, pole mul mingit kahtlust.

Väino Linde

Toetan oma erakonna seisukohta, et Eesti võiks edasiste positiivsete reformide kaudu majanduses ja sotsiaalelu valdkonnas muutuda kas või n-ö Põhjamaade Tiigriks ning heas mõttes eristuda lõplikult teistest Balti riikidest.

Lauri Luik

Kahtlemata on kesksel kohal kvaliteetne ja kõrgetasemeline haridus. Reformierakonna plaan - «Tiigrihüpe 3» - viib Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele. Meie haridusreformi eesmärk on haritud rahvas ja edukas Eesti. Eesti peab saama Põhjamaade tiigriks, mis tähendab lisaks Põhjamaade tasemel kvaliteetsele haridusele ka teiste struktuursete reformide jätkamist. Seda nii majanduses, sotsiaalvaldkonnas kui ka energeetikas.

Maret Maripuu

Me oleme saavutanud põhilised suured eesmärgid: riigi julgeoleku, õige fiskaal- ja majanduspoliitika jne. Nüüd ei tohiks unustada seda, et saavutatu ei püsi iseenesest, vaid nõuab igapäevast pühendunud tööd. Reformierakonna eesmärk on, et Eesti saaks Põhjamaade tiigriks. See tähendab kvaliteetset haridust ja elukestva õppe arendamist, struktuursete reformide jätkumist energeetikas, majanduses ja sotsiaalvaldkonnas. Selle eelduseks on aga suurema tähelepanu pööramine meie rahva tervisele, sest vaid hea tervisega rahvas suudab oma unistusi ellu viia.

Silver Meikar

Võiksime endale püstitada eesmärgi jõuda ka Euroopa viie kõige vabama riigi sekka. Olen veendunud, et just vabadus on see, mis saab elanikke tõeliselt õnnelikuks teha.

Keit Pentus

Põhjamaade kiireim majanduskasv, mis eeldab põhjamaist tippkvaliteeti hariduses ja mis on vahendiks kõrgete palkade ja pensionite maksmiseks.

Jaanus Rahumägi

Integreerumine lääne kultuuriruumi nii majanduslikult kui mentaliteedilt.

Mati Raidma

Jagan paljude seisukohta, et kuulume Põhjala ruumi. Saavutada Põhjamaadega konkureeriv tase hariduses, majanduses ja sotsiaalvaldkonnas on piisavalt ambitsioonikas eesmärk, mille täitumise poole pürgida.

Rain Rosimannus

Naeratada vastutulijatele. Öelda iga päev sõpradele või lähedastele midagi meeldivat. Ja nii aasta otsa.

Paul-Eerik Rummo

Kvaliteetset haridust tagava süsteemi ülesehitamine (hõlmab ka teadus- ja arendustegevust majanduse, energeetika ja sotsiaalvaldkonna struktuursete reformide ühe mootori ja toetajana). Eestil on veel kõvasti uinuvat potentsiaali, mis tuleb hea hariduse abil käima tõmmata.

Taavi Rõivas

Eestil on kaks suurt eesmärki ja need kehtivad enne eurot, koos euroga ja pärast eurot. Need on riigi ja rahvusena püsimajäämine ning elujärje parandamine. Reformierakonnal on alati olnud plaan, kuidas nende eesmärkide suunas liikuda ning on päris palju, mille üle juba saame rõõmu tunda.

Jaak Salumets

Euro tulek ei ole mingi imevits, ta on vaid eelduseks meie riigi ja rahva elukvaliteedi tõusuks. Inimene otsustab kõik - see on varandus, millel ei ole reaalset hinda.

Erik Salumäe

Suuri eesmärke ei pea olema vaid üks. Ühe suure eesmärgi on juba 140 aastat tagasi sõnastanud Jakob Hurt - «saada suureks vaimult». Selle eesmärgi saavutamiseks oleks meist igaühel ja rahval tervikuna veel väga palju teha. Jah, see eesmärk võib niisugusena tunduda liig abstraktne (ja võib-olla paljude jaoks aegunudki), kuid ta hõlmab endas tegelikult palju konkreetset, alates haritusest, kultuursusest kuni sisemise ja välise väärikuse ja tasakaaluni.

Imre Sooäär

Mina arvan, et järgmine suurem eesmärk võiks olla see, kuidas viia eesti elatustase lähiaastail Euroopa keskmisele tasemele ja kindlustada meie sotsiaal-majanduslike näitajate kasv ning konkurentsivõime. Eelkõige saab see toimuda läbi toodete ja teenuste ekspordi suurendamise, sest see toob riiki raha juurde. Meie ühiskonna ees seisab suurim väljakutse: kuidas seda teha! Vastust ei tule oodata vaid ülevalt poolt. Sellele väljakutsele peame me kõik üheskoos õla alla panema.

Terje Trei

Arvan, et euro iseenesest ei olnud eesmärk, ikka kogu keskkond, millesse astume aastal 2011 ja sellega kaasnevad positiivsed arengud. Eestil on üks kindel eesmärk: parim paik elamiseks ja töötamiseks kõigile elanikele. Selle tagavad haritud kodanikud, vaba ettevõtlust toetav majanduskeskkond ja vastutustundlik juhtimine nii riigi kui omavalitsuse tasandil.

Harri Õunapuu

Stabiilsus.