«Pealtnägija»: Tallinn oli oktoobris väga lähedal enneolematule reoveekatastroofile

«Pealtnägija» heitis pilgu möödunud aasta oktoobri lõppu – värskelt puhkenud nn sisserändaja poja skandaal on röövinud kogu meedia tähelepanu, vahendas ERR Uudised.

Peaministri kohuseid täitev Keit-Pentus Rosimannus peab valitsuse pressikonverentsil klattima kahe täiskasvanud ministri emotsioonipurskeid.

Saalis viibivatel ajakirjanikel pole aga aimugi, kui kanget pommuudist on toonane keskkonnaminister tegelikult juba poolteist ööpäeva teadnud.

Päev hiljem kui esikülgedel nõuti Jürgen Ligi pead, saatis keskkonnainspektsioon meediale välja lühiteate, et AS Tallinna Vesi on tuvastanud Stroomi ranna juures heitveekollektori kohal pinnase vajumise, mis võib kaasa tuua keskkonnareostuse.

Kuid isegi linnapea Edgar Savisaare visiit sündmuskohale samal õhtul, ei tõstnud reoveeuudist nupuveerust kõrgemale. Ja Delfis kogus see vaid 13 kommentaari.

Erinevalt kogu vabariigi meediast aimas vaid üks Delfi kommentaator, keegi tervisejooksja, et selle kuiva reoveeuudise taga on midagi mäda, sest avariitööd toimusid musta kilega kaetud aedikute taga.

Ja hästi arvas, sest pommuudis, mida minister Pentuselt ei osanud valitsuse pressikonverentsil keegi küsida, oli see, et Eesti seisis neil oktoobripäevadel seninägematu kriisi lävel.

Sündmused, millest avalikkus kuuleb täna esimest korda, hakkasid tegelikult hargnema 22. oktoobri õhtul, kui AS-i Tallinna Vesi esindaja teatas päästeametile, et Stroomi ranna juures on ligi 30 meetrise läbimõõduga ala kuni ühe meetri ulatuses ära vajunud ning selle põhjus on kriitiline – maa all asuv reoveekollektor võib kohe-kohe kokku langeda.

«Tallinna Vee sõnul olid nad käinud kollektorit kontrollimas ja avastanud, et seal on pikipraod, mis päris kiiresti suurenevad,» ütles keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Monica Rand.

«Koheselt siis saatsime pääste poolt oma operatiivkorrapidaja sinna vaatama, et visuaalselt olukorda hinnata, kuna tegelikult selle sündmuse eripära on see, et seal sündmuskohta klassikalises mõttes ei olnud ehk siis meie jaoks oli ta maa all, 10 meetrit eemal ning näha seda polnud võimalik,» märkis Põhja päästekeskuse juht Priit Laos ja lisas, et see oli pääste jaoks täiesti pime sündmus – toetuda sai ainult AS Tallinna Vee ekspertidele.

Stroomi ranna lähedal sügaval maa all asuv Tihase kollektor on 2,3 meetrise läbimõõduga betoonist võimas sõlmpunkt, mille kaudu liigub kogu Mustamäe ja Kristiine linnaosade reovesi ning osaliselt ka sademevesi Paljassaare reoveepuhastusjaama. 26 aastat tagasi ehitatud kollektori vooluhulk ilma sademeveeta on 2000 kuupmeetrit tunnis.

«See tähendab seda, et kuna Tihase kollektorisse tulevad reoveed Mustamäelt ja Kristiinest, siis võis tekkida olukord, kus ei ole võimalik enam Mustamäge ja Kristiinet teenindada ehk reoveel ei ole enam äraminekut kuskile. See oli päris kriitiline olukord,» ütles Monica Rand.

Priit Laose sõnul läks päästekeskus välja selle mõttega, et kollektor võib kokku langeda.

Esialgne info oli laveeriv

«See oli väga võimalik, kollektori toru osaliselt oli juba kokku kukkunud, küll mitte selliseks, et sealt midagi läbi ei voola, aga oli nii-öelda juba laperguseks muutunud ja selle info me saime puhtalt AS Tallinna Vee käest ja meile ei olnud mitte mingisugust põhjust seda mitte uskuda,» lausus Laos.

Monica Randi sõnade kohaselt oli esialgne info suhteliselt laveeriv ja keegi ei teadnud, kuna võib pauk tulla.

«Minu jaoks oli nagu väga oluline, et inspektoritel oleks võimalikult palju infot selle kohta olemas, et kui nad peaksid välja minema, et nad ei jääks hätta,» lisas ta.

Priit Laose sõnul hinnati olukord ära ning ta kutsus järgmiseks päevaks, 23. oktoobriks kokku Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni.

«See on selline regionaalsete spetsialistide ametiasutuste regionaalsete juhtide nõukoda. Sinna kuuluvad ka keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, politseiprefekt ja muud erinevad ametkondade esindajad ja üheskoos vaatasime siis olukorrale otsa, kuulasime AS Tallinna Vee poolsed selgitused ära ja leidsime, et teema on oluliselt tõsisem, kui ta esmapilgul tundus. Peale seda pääste asus kõike kriisireguleerimise kontekstis koordineerima,» rääkis Laos.

Just Tallinna Vee ekspertide ohuhinnangu põhjal sündis kriisikomisjonis nn must stsenaarium. Väga realistlik nägemus, mis juhtub kõige halvemal juhul, kui kollektor täielikult kokku variseb – Kristiine ja Mustamäe linnaosade reovee äravool jookseb umbe ning tekkib hädaolukord.

«23. oktoobri regionaalse kriisikomisjoni istung, kus Tallinna Vesi ja tegi meile ülevaate, oli mõnes mõttes see tõehetk, kus me saime aru, et on reaalne probleem ja musta stsenaariumi rakendamisel jääb väga suur osa Tallinnast ilma reovee äravoolamise võimaluseta,» ütles Laos.

«Meil oli kaks riski. Esimene risk oli pinnase veereostus, pinnasereostus, kollektori purunemisel, aga selle nii-öelda jätkumõju olnuks see – halvim võimalik stsenaarium –, et Kristiine ja Mustamäe linnaosad oleks olnud ilma kanalisatsioonita ja veeta. Ilmselgelt talvel või talve hakul oleks selline riskistsenaarium olnud väga tõsiste tagajärgedega,» kõneles siseministeeriumi päästeala asekantsler Hannes Kont.

«Tallinn tegelikult on selles mõttes kõige raskem koht Eestis üldse, kuna tegemist on suure linnaga, siin elab väga palju inimesi, kes kõik sõltuvad mingisugustest teenustest: elekter, vesi, kanalisatsioon ja iga selle teenuse äralangemine võib kaasa tuua väga olulisi probleeme,» sõnas Priit Laos.

«Tihase kollektori nii-öelda taga on ka mitmed suured haiglad. Ja ühe suure haigla reovee ärajuhtimine satub ohtu, siis juba see on iseenesest väga suur probleem ja loomulikult igasugused väiksemad probleemid – koolid, lasteaiad, lõpuks kuni puhta joogiveeni. Kui ei ole kanalisatsiooni, siis ka tekivad varem või hiljem probleemid veega ja nii tarbevee kui joogiveega ja saime üsna olulisel määral targemaks, et üks väike, pealtnäha väike asi võib väga suure mõjuga olla,» lisas päästekeskuse juht.

Rohkem kui 100 000 inimest mõjupiirkonnas

Väga otse ja lühidalt öeldes oleks Kristiine ja Mustamäe linnaosades kõige halvemal juhul tekkinud reovee uputus, saast oleks tunginud tänavatele ja keldritesse. Ja selle takistamiseks oleks tulnud vesi kinni keerata piirkondades, kus elab kokku üle 100 000 inimese, asuvad kümned lasteaiad ja koolid ning kolm haiglat – Mustamäe ja Merimetsa haigla ning Meremeeste polikliinik.

«Jah, see on väga reaalne, sellepärast, et kui kanalisatsioon on umbes, ei ole väga mõistlik peale lasta ja tegelikult tähendab reostus seda, et kusagil madalamates kohtades kogu see ollus, mis kanalisatsioonis voolab, hakkab siis pinnale tulema, need madalamad kohad olid meil ka teada ja sisuliselt oleks see tähendanud tänavatel reovee uputust teatud kohtades,» rääkis Priit Laos.

Hannes Kont ütles ,et kui selline jama juhtub, siis tuleb lahendusi leida spontaanselt, jooksult.

«Ma arvan, et ükski linn ei ole valmis selleks, ükski linn maailmas ei ole valmis selleks, kui kolmandik või väiksem osa tema elanikest on järsku ilma, ilma vee ja kanalisatsioonita ja ilmselgelt see toob kaasa ahelreaktsiooni, mida tuleb siis hakata jooksvalt lahendama,» lisas ta.

Priit Laos lisas, et sellise probleemi lahendamine oleks võtnud päris kaua aega.

«Sest et see ei ole, ütleme nii, nagu elektri taastamine. Et kui on elekter ära, siis tehakse seal mingid tegevused ja vool on tagasi nagu näiteks juhtus mõned nädalad tagasi Lasnamäel, kus peaaegu tunniks ajaks terve Lasnamäe ja Pirita jäid ilma elektrivooluta. Kiiresti saadi tagasi,» sõnas ta.

Aga see ei olnud veel kõik. Stsenaarium, mille Tallinna Vee spetsialistid kriisikomisjonis jõuametite ette maalisid, oli veel mustem. Oli reaalne oht, et Mustamäe ja Kristiine kollektori purunemise tõttu võib halvimal juhul kannatada saada ka selle lähedal asunud teist kollektorit, mis oleks põhjustanud veel ka Haabersti, Nõmme ja osalt ka Tabasalu reovee äravoolu katkemise.

«Kõige mustem stsenaarium oli see, et Tihase kollektori kokkukukkumise tagajärjel ummistub pinnasega ära ka see kollektor, mis viib Stroomi rannast Paljassaarde reovee puhastisse reovett ja selle tulemusena siis Tabasalu, Õismäe ja Kristiine, Mustamäe ja veel osa Tallinnast oleks jäänud ilma reovee äravooluta,» lausus Priit Laos.

See oleks tema sõnul tähendanud korralikku komplekshädaolukorrda, mida Eestis tegelikult ei ole veel siiamaani juhtunud.

«Meie ülesandepüstitus oli päästeametile ja koostööpartneritele läbi mudeldada, mida see tähendab, kui halvim võimalik stsenaarium osutub tõeks. Mis siis saab, kui külmade ilmadega kollektor lõhkeb, ülepumpamine ei ole piisavas mahus võimalik ja see toob kaasa ahelreaktsiooni. Et sellist mudeldamist tehti ja me nägime, et see mängiti mõistlikul viisil läbi,» ütles Hannes Kont.

Masinad olid valmis kraavi kaevama

Ja ka see polnud veel kõik. Et vältida reovee uputust linnatänavatel, oli valmis mõeldud selge plaan, kuidas suurema keskkonnareostuse vältimiseks kutsuda esile vähem eluohtlikum reostus. Nimelt oli juba valmis pandud tehnika, et kaevata umbes 200 meetrine kraav, et juhtida reovesi sissekukkunud kollektorist mööda robustselt otse Kopli lahte ja Stroomi randa.

See oleks keskkonna seisukohalt Priit Laose hinnangul üsna halb lahendus, aga parem kui see, et reovesi voolab tänavatel.

«Loomulikult tekib valikute küsimus, kas Tihase kollektori kokkukukkumise korral rajada reoveele tee otse merre, Kopli lahte või siis mitte ja tegeleda tagajärgedega, aga see ei oleks olnud enam päästeteenistuse ja isegi mitte AS Tallinna Vee valikute küsimus, vaid see on juba pigem keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni ja sealsete otsustajate öelda, kas selline reostus on aktsepteeritav,» sõnas ta.

«Siis juba küsiti arvamust keskkonnaametilt, et kui nüüd tõmmata kohe sealt sellest kollektori juurest kraav Kopli lahte ja see reovesi siis lahte suunata... Ja tegelikult siis minu teada isegi oli neil täitsa kopp ja traktor seal niiöelda 24/7 töövalmis, et kui peaks olukord vajalikuks minema, siis seda hakatakse ka tegema,» ütles Monica Rand keskkonnainspektsioonist.

«See oleks tähendanud seda, et kõik see reovesi oleks siis jõudnud lahte, oleks tekkinud tõenäoliselt merereostus, aga samas ta oleks selline kõige ohutum plaan olnud, et kiirelt Kopli lahte ja seal oleks loodus sellega tõenäoliselt ise hakkama saanud. Kuigi rannahooaeg võib-olla oleks ära jäänud Kopli ja Stroomi rannas,» lisas ta.

Jõuametid väidavad, et must stsenaarium lähtus Tallinna Vee ekspertide hinnangutest. Tallinna Vesi väidab nüüd, viis kuud hiljem, et asi ei olnud üldse nii hull.

Vastavalt läbi mängitud kriisiplaanidele hakati Mustamäe ja Kristiine reovett suunama Tihase kollektorist mööda teistesse linnaosadesse, toodi kohale võimas pumbapark ning telliti lisa Belgiast, Inglismaalt ning Lätist ja paluti appi teadlased ja insenerid nii kodu- kui välismaalt.

«Põhimõtteliselt kahe päeva jooksul, kui oli loodud võimalus kuidas reovesi ümber pumbata, siis oli olukord kontrolli all ning paralleelselt me siis küsisime nõu tarkadelt teadlastelt, kes soovitasid meil ehitada selle kollektori kahte otsa seinad, mis aitaks meil vee taset tõsta kollektorist. Ja nagu me nägime, siis see situatsioon stabiliseeruski pärast seda, kui vee tase tõusis kollektoris,» ütles ASi Tallinna Vesi kriisimeeskonna liige Reigo Marosov.

Nädalaga oli oht möödas

Ehkki kollektor vajus veel kümmekond päeva järjest rohkem sisse, see lõpuni kokku ei kukkunudki. Ja hoiatav kollane tuli, mille Tallinna Vesi jõudis juba anda kõikidele piirkonna haiglatele, koolidele ja lasteaedadele, võeti nädal pärast kriisi algust lõplikult maha.

«Ma ei tooks seda õnne niipalju mängu. Ma ütleks, et me olime selleks ette valmistanud ja me plaan töötas. Mõnikord tundub, et kõik need treeningud ja simulatsioonid on pisut tarbetud, aga elu on näidanud, et sa ei tea kunagi millal mõni Poola lennuk võib Ülemistel järvel maanduda või mõni kollektor vajab ümbersuunamist,» sõnas Marosov.

«Kokkuvõttes võib öelda, et Tihase kollektori näol oli tegu ühe väga väärtusliku õppetunniga, ennekõike just õppuse moel,» lisas Põhja päästekeskuse juht Priit Laos.

Paraku jõuametid täna rõõmust käsi kokku ei löö, sest sügisene kollektorikriis näitas kätte portsu väga tõsiseid probleeme.

«Meie kriisireguleerimise või selliste hädaolukordade lahendamise kõige nõrgem koht on see, et kui juhtub mitu sündmust, mis üksteist mõjutavad, reoveekollektori ärakukkumisel tekib kohe joogivee puudus, tekib keskkonnareostus, siis iga ametkond, kes mingisuguse tegevuse eest vastutab, sealhulgas Tallinna Vesi, on oma asjad ära teinud, aga kuidas kogu seda süsteemi nüüd ühte siduda, et tekiks selline üks koordineerimine – see on täna võib-olla lõpuni läbi mõtlemata,» selgitas Laos.

«Me teeme parimat võimalikku tööd, alati on arenguruumi, aga antud juhul me kindlasti vaatame üle, mida me oleks saanud teha paremini, mida oleks saanud Tallinna Vesi paremini teha, kas ja mida oleks saand Tallinn paremini teha,» ütles Hannes Kont siseministeeriumist.

Veelgi laiem teema on tema sõnul see, et küsimus ei ole ainult Tallinnas, küsimus on ju ka Pärnus, küsimus on ka ju Narvas ja Tartus.

«Ja ka teistes linnades. Kas meie linnavalitsused, meie elutähtsate teenuste korraldajad laiemalt on läbi mudeldanud riskimudelid, kas nad on läbi mudeldanud riskistsenaariumid, kas nad on mõelnud piisavalt palju operatsiooniplaanide peale, kas nad on läbi mänginud, läbi õppinud, läbi treeninud käitumise juhul, kui...» sõnas Kont.

«Samuti kodanike, inimeste teavitamine nende kodukandi riskidest ja see, et nad teavad, millega on tegemist mingisuguste katkestuste korral. See on hästi oluline, sest ma olen täiesti kindel, et täna inimesed ei tea, millised ohud neid varitsevad. Ma ei räägi siin tulekahjudest, liiklusõnnetustest, see on täna üsna hästi selgitatud temaatika. Aga just, mida toob kaasa joogivee lõppemine, kuidas inimesed ise saavad neid tagajärgi enda jaoks minimeerida,» rääkis Priit Laos.

«Antud lugu näitas ju seda, et see toimus tegelikult väljaspool eetrit. Väga suur osa, väga suur osa võtmeisikutest tegelikult ei olnud kursis ja loomulikult ei olnud inimesed kursis sellest, mis toimub. Aga ma arvan, et on aeg vaadata seda, mis meie ümber toimub, on aeg hakata esitama neid küsimusi. Kas me oleme teinud kõik mõistlikud investeeringud selleks, et mõistlikul tasemel, optimaalsel viisil tagada elutähtsate teenuste toimimine? On ta siis vesi, on ta siis kanalisatsioon, on ta siis elekter, on ta siis side, on ta siis toitlustus, on ta siis tervishoid,» lisas Hannes Kont.

See torge oli tehtud laiemalt kõikide elutähtsaid teenuseid osutavate firmade aga kitsalt Tallinna Vee suunas. Miks üldse üks nii tähtis kollektor kokku varises ja kuidas on võimalik, et ahelreaktsioonina võinuks kolm neljandikku riigi pealinnast jääda veeta ja kanalisatsioonita, ehk kas osaliselt linnale endale kuuluval börsifirmal, mis maksab aastas miljoneid eurosid dividendideks, on ikka selge ülevaade, kui heas korras on nende infrastruktuur ja mis täpselt maa all toimub?

ASi Talinna Vesi kriisimeeskonna liige Reigo Marosov kinnitas, et firma teab oma varade seisukorda.

«Selleks on meil kriitiliste varade nimekiri. Et kõik sarnased tunnelkollektorid on meil üles filmitud, need filmid on meil olemas ja selle pealt me tuvastame selle kollektori seisukorda. Ja kui kollektori seisukord on kehvem, siis see vahetatakse välja. Et ma päris nõus selle kriitikaga ei tahaks olla, meil on varade ülevaade ja hooldusplaanid olemas,» sõnas ta.

Mida veefirma aga tänaseni ei tea on see, mis ligi 100 aastase eluajaga ja vaid 26 aastat vana Tihase kollektoriga juhtus. Ja kuidas see on seotud teiste pinnase vajumistega, mis algasid juba möödunud suvel Stroomi ranna kollektorite ristmikul. Ka see teeb jõuametid murelikuks, et tänaseni ei ole veel keegi nii olulisele mõistatusele lõplikult lahendust leida.

«Firma on kaasanud teadlaseid tehnikaülikoolist ja teistest ülikoolidest ja insenere emaettevõttest, kes uurivad põhjuseid. Täna ei oska veel öelda, mis põhjustas selle. Me uurime kogu seda sektorit, et mis seal juhtus, sest Tihase kollektor on kõige uuem kollektor,» tõdes Marosov.