/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/08/382982t1h68ae.jpg)
Haridusministeerium leiab, et riigieksamite ühe eksamiga asendamiseks pole vajadust, kuna praegu võetud suund kolme kohustusliku riigieksami poole aitab õpilaste võimeid paremini hinnata.
Ministeerium: kolm eksamit annavad parema pildi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu võetud suund, et mõne aasta pärast tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm riigieksamit, annab tegelikult iga õpilase võimete kohta suhteliselt hea pildi,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
Kolm kohustuslikku eksamit oleks edaspidi eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Ministeeriumi hinnangul on ülikoolide endi otsus, milliste eksamite tulemusi nad tudengeid valides arvestavad.
«Täna on Eestis asjad nii seatud, et sisseastumistingimused kehtestavad ülikoolid ise. Millise eksami tulemusi nad arvestavad ja kas üldse arvestavad, on tõepoolest ülikoolide endi otsustada,» ütles Ladva.
Erinevate ainete riigieksamite ühe eksamiga asendamise võimaluse käis välja Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste erialal doktoritöö kaitsnud Janne Pukk. Nimelt näitab tema kogutud statistika, et ühe aine eksamil edukad olnud õpilased seda sageli ka teistes ainetes.