Tööandjad peavad hakkama töötajate kohta soopõhiseid andmeid koguma

Tööandjad peaksid hakkama selliseid andmeid koguma eesmärgil, et asjaomased institutsioonid, kelleks võivad olla näiteks ametiühingud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jt, saaksid vajadusel jälgida ja hinnata, kas ja kuidas järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet töösuhtes.

Tööandjad peaksid hakkama soopõhiselt koguma järgmisi andmeid:

1. Personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides vastavalt organisatsioonis kasutatavatele ametite rühmitamise alustele.

2. Liikumine ametikohtade vahel organisatsiooni piires.

3. Koolitustel osalemine.

4. Töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuseliikide lõikes ehk põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus.

5. Tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes.

6. Keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes

7. Töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes.

8. Tööandja peab koguma isikustamata andmeid ka eelmisel majandusaastal tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ja meeste kohta nende arvu ja osakaalu osas eri tasandi ametikohtade lõikes.

Eelnõu järgi peaksid tööandjad säilitama neid andmeid viis aastat, et asjaomased institutsioonid saaksid mõistliku aja jooksul ülevaate soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis, jälgida ning hinnata naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Määrus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2016.