Pilved jätavad meist väheseid ükskõikseks. Sest kui nad parajasti just täiesti kadunud pole, võib neist oodata mõndagi. Mõni meist vaatab aga pilvi hoopis teise pilguga – teadlase vaatevinklist.
Tellijale
Pilvehuvist sündis raamat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Kamenik kirjutab äsja trükikojast tulnud raamatu «Eesti pilveatlas» eessõnas, et tal tekkis huvi atmosfääri vastu juba lasteaias kasvataja õhutusel.
Esimesi mõtisklusi pilvede tekkimise ja kuju kohta mäletab praegu 26-aastane Jüri Kamenik talvest 1996, kui ta viibis mõnda aega Haapsalu sanatooriumis. Kolmas pusletükk püsiva huvi tekkes pilvede ja kogu atmosfääri vastu tuli koolist, kui õpetaja palus kogu klassil teha nädala jooksul ilmavaatlusi.