/nginx/o/2009/03/03/142829t1hc4cb.jpg)
Täna riigikogu põhiseaduskomisjonis sõna võtnud Tallinna Ülikooli õppejõudude ja omavalitsuste esindajate hinnangul tuleks välja töötada mudel, millisena me sooviks omavalitsusi tulevikus näha.
Eksperdid: Eesti vajab esmalt vallamudelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende hinnangul võiks võtta sihiks viia kohalike omavalitsuste ülesehituse muutmine ellu 2018. aastaks, vahendas riigikogu pressitalitus.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Väino Linde sõnul tuleb kohalike omavalitsuste puhul eelkõige arvestada, et need on moodustatud kogukonnapõhiselt ning tegemist pole riigivõimu käepikendusega kohtadel.
«Omavalitsuste edasisest reformist rääkides tuleb esmatähtsaks pidada nende tugevust, motiveeritust, täidetavate ülesannete mahtu, jätkusuutlikku eelarvet ning demokraatlikku otsustamiskorda,» rääkis Linde.
«Alles seejärel saab rääkida omavalitsuste piiride vabatahtliku muutmise tähtsusest ja riigi poolt omavalitsuste ülese koostöö soodustamsest,» lisas ta.
Komisjoni keskerakondlasest aseesimees Evelyn Sepp leidis aga, et kohalike omavalitsuste autonoomia teostamine jääb paberile, kui riigi enda poliitikad ei toeta omavalitsuste koostööd ega ka nende finantsautonoomiat, mis on iseolemise aluseks.
«Paraku on Eesti omavalitsused pretsedenditult allutatud konkurentsile rahandusministeeriumist lähtuvale poliitilisele meeldivusele ning sisuliselt puuduvad omavalitsustel nii omatulu allikad kui ka õiguslik ruum nende tekitamiseks,» ütles keskfraktsiooni liige Sepp.
«See ei ole jätkusuutlik ega motiveeri omavalitsusi realiseerima põhiseaduses kehtestatud demokraatia põhimõtteid, ega võimalda neil järgida ka üle-euroopalist subsidiaarsuse põhimõtet.»
Sepa sõnul lähtub sellest omakorda Eestile topeltoht, et oma konkurentsivõime parandamise asemel ääremaastume veelgi, sest puudub võimekus regionaalseks koostööks, lisaks siseriiklikule.
Eesti Maaomavalitsuste liidu nõunik Märt Moll tõi tänasel istungil esile selle, et riik sekkub liigselt omavalitsuste tegevusse ning piirab nende rahalist sõltumatust.
Molli väitel on riigieelarve maht kasvanud kiiremini kui omavalitsuste eelarved ja praeguseks on jõutud olukorda, kus rahanappuses linnad ja vallad pole võimelised täitma kõiki ülesandeid ning teenuste maht elanikele on seetõttu vähenenud.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler osutas, et paljud omavalitsused on liiga väikesed ega suuda omavahelise koostööta täita neile pandud funktsioone.
Ka ei ole tema sõnul demokraatlikud otsustusprotsessid alati tagatud väikestes omavalitsustes, kus elanike arv on selleks liiga väike.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul võtab riigikogu neljapäeval, 23. septembril ette riigi ja kohalike omavalitsuste partnerluse teemalise arutelu riiklikult tähtsa küsimusena.
Ettekande sel teemal teevad regionaalminister Siim Valmar Kiisler, põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla, kes tutvustas oma seisukohti ka tänasel komisjoni istungil.
Tänasel istungil osalesid lisaks Tallinna Ülikooli õiguse ja valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, maa-ameti kvaliteedi ja tootearenduse osakonna juhataja kt Sven Põder, Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees Urve Erikson jt.