Suurem kui muusika

Asi on nimelt selles, et Kendrick Lamar räägib lugusid. Need lood on isiklikud, ta on need kõik kas ise läbi elanud või vähemalt on need teda sügavalt liigutanud. Need lood moodustavad ühe suure terviku, olles peatükid raamatus, ja nii on see kauamängiv justkui romaan, mida ühe peatüki kaupa pole eriti mõtet lugeda. Teemad, mida ta käsitleb, jäävad pähe kinni ka pärast muusika vaikimist. Selle poolest meenutab selle plaadi kuulamine veel eriti väga hea raamatu lugemist või filmi vaatamist. See paneb mõtlema ja kaasa elama, tõstatades probleeme, samas ei paku välja ühtegi selget lahendust, vaid nagu korralikule teosele kohane, annab võimaluse endal nuputada. See ei tähenda, et Lamaril poleks seisukohta, ta lihtsalt ei suru seda peale.