Kolm küsimust rektorikandidaadile: Mart Ustav

Kas ja millist muutust TTÜ teie hinnangul kõige enam vajab? 

TTÜ füüsilise ja aparatuurse infrastruktuuri kaasajastamine peab jätkuma. Samas on tekkinud vajadus suunata oluline osa uutest investeeringutest Tehnikaülikooli töötajatesse ja üliõpilastesse, ülikooli kui organisatsiooni toimimisse ning teadus, õppe- ja arendustegevuse ning ettevõtlussuhete kvaliteedi arendamisse.

Eesmärgiks on ja saab olema intellektuaalselt stimuleeriva uurimistöö ja õppekeskkonna tulevikule avatud ja dünaamiline areng Tehnikaülikoolis. Mida me ka ei plaaniks, kuhu ka samme ei seaks, on meie jäävaks missiooniks erialaliselt kompetentsete ja uuele avatud inseneride ettevalmistamine Eesti, aga ka maailma ettevõtlusele. TTÜs on vajalik teadustegevuse taseme tõstmine, intensiivistamine, oluliste uurimissuundade prioritiseerimine, rahvusvahelistumine, ettevõtluse kaudu loodud uue teabe kommertsialiseerimine, sealhulgas uute kõrgtehnoloogiliste ettevõtete asutamise kaudu.

TTÜ on end nii Eestis kui kogu maailma ülikoolide võrdluses tugeva tehnikaülikoolina tõestanud. Kuidas seda positsiooni hoida ja kas ja kuidas saaks seda veelgi tugevdada?

Me peame lähtuma eesmärgist olla regionaalselt oluline õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskus ning partner ettevõtlusele oma valikaladel. Me peame olema üha enam haaratud võrgustikku, mis ühendab tehnikaülikoole Euroopas ja maailmas. Meie juures peavad olema kõik võimalused eneseteostuseks, sealjuures sõltumatult keelepiirest: me tagame selleks nii füüsilise kui ka vaimse keskkonna. 

Me panustame nendele inimestele, kes töötavad Tehnikaülikoolis - üliõpilastele, teadlastele-õppejõududele ja tugistruktuuride töötajatele! Kes veel kui mitte nemad loovad, arendavad ja omandavad uusi teadmisi, teevad avastusi või töötavad välja innovatiivseid tehnoloogiaid? Tuleb jätkata õppejõudude ja teadlaste korpuse noorendamisega ning värvata uusi inimesi nii Eestist kui välismaalt. Rektori ja tema meeskonna ülesandeks on TTÜ teadus- ja arendustegevuse prioritiseerimine, koordineerimine ja erinevate uurimisrühmade ettevõtmiste rahastamisele kaasaaitamine.

Kui raha on vähe (ja seda on vähe), siis tuleb teha kõigepealt plaan selleks, kuidas ja milleks oleks võimalik juurde saada raha riigieelarvest, EU projektidest, Eesti, Euroopa ja globaalselt tegutsevate ettevõtetega koostööst, igat liiki intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest ja Euroopa Liidu vastavatest programmidest.

Mis on teie hinnangul Eesti kõrghariduses praegu suurimad probleemid, millised on tugevused?

Probleemid:

1.      Pole selge, kas  «tasuta kõrghariduse» skeem töötab Eesti tingimustes ehk teisisõnu, kas praeguste maksukoormuste juures on võimalik kindlustada kvaliteetse õppe rahastamine nii bakalaureuse, magistri kui ka Ph.D. tasemel. Sellele saab vastuse alles siis kui üks täistsükkel on läbitud.

2.      Loodusteaduste ja täppisteaduste õpetajate väga vähene ettevalmistamine ülikoolides  – varsti pole enam koolides õpetajaid, kes oskaksid lastele õpetada füüsikat, keemiat ja matemaatikat.

3.      «Pehmete erialade» vohamine ja vajakajäämised reaalainete õpetamisel gümnaasiumis. Paljudel olulistel erialadel on võimalik täita pool või vähem vabadest kohtadest tudengitega! Seda eriti loodusteaduste, täppisteaduste ja tehnikateduste valdkondades.

4.      Demograafiline kriis – varsti ei jätku meil vajaliku tasemega gümnaasiumide lõpetajaid jätkusuutlikuks kõrghariduseks. See tähendab, et süsteemi käigushoidmiseks tuleb tuua sisse tudengeid teistest riikidest ja luua muukeelsed õppekavad.

Tugevused:

1)     Hoolimata raha vähesusest kõrgharidus veel toimib. See tähendab, et inimesed kes selles süsteemis töötavad on kõrge professionaalsusega ja pühenduvad oma tööle.

2)     Tudengid, kes saavad üle lävendi on suutelised läbi lööma oma erialal ja elus.

3)     Doktoriõpe toimib, kuigi selle efektiivsust on vaja oluliselt suurendada. See tähendab, et teadustegevus toetab efektiivselt kõrgharidust.