/nginx/o/2014/10/17/3438739t1hd556.jpg)
/nginx/o/2015/03/18/3882229t1h0283.jpg)
Ajal, mil lumi on sulanud, ent kütteperiood kestab ja talvel lumele kogunud osakesed on koristamata, suurenevad õhusaaste tõttu märgatavalt inimeste terviseprobleemid. Teadlased on kindlaks teinud, et õhu saastatusel on otsesed mõjud suremusele.
Tallinna saastunud õhk tekitab kolmsada varajast surma aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivad kevaded matavad Tallinna tänavad tolmupilvede alla ning õhukvaliteedi näitajad kompavad kriitilisi piire. «Õhukvaliteet on kümne aasta perspektiivis paremaks läinud, kuid nüüd viimasel paaril aastal on see jälle kehvem. Saastatus sõltub väga palju ilmast,» selgitab keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.
Teinemaa sõnul on kõige kehvem õhk kevaditi. Olulist rolli mängib see, et kevadel kestab veel kütteperiood ning kui teed on kuivad, siis naastrehvidega sõites lendub sealt lisaks talvel kogunenud tolmule ka teekattest tulenevaid osakesi.
Tolm ning teised osakesed võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul on praegu kõige suuremaks probleemiks teetolm. «Praegu on palju teetolmu, seetõttu on rohkem hingamisteede kaebuseid,» ütles ta. «Eestis me otseselt jämedaid osakesi ei ole saanud uurida, kuid teiste riikide kogemuse põhjal on näha, et oluliselt on tõusnud erakorralise meditsiini osakonna külastatavus.»
«Tõenäoliselt haigla külastatavus tõuseb nende osas, kellel juba on hingamishaigused. Kellel veel ei ole, nendel võib aja jooksul krooniline haigus kujuneda. Kolmas variant on see, et tekivad kerged kaebused, oleme seetõttu natuke õnnetumad ning stressis, aga me haiglasse või arsti juurde seepärast ei pea minema.»
Orru selgitab, et praegu lendub nii peeneid kui ka jämedamaid osakesi. Peened osakesed on ohtlikud seetõttu, et need lähevad sügavale hingamisteedesse ning sealtkaudu vereringesse, mis omakorda tekitab südamehaigusi.
Kõrged saastetasemed mõjutavad Orru sõnul otseselt suremust. «Vaatasime uuringus pikaajalisi aegridasid, kus võrdlesime saaste- ja surmaandmeid Tallinnas. Kui saaste tõuseb, siis järgmisel päeval suureneb ka suremus,» lisas ta.
Teadlase 2007. aastal tehtud uuringust («Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas: Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine» Tartu Ülikool) selgub, et ülipeened osakesed Tallinna välisõhus põhjustavad hinnanguliselt kolmsada varast surma aastas. See on kokku 3859 kaotatud eluaastat, keskmine kaotus juhu kohta 10-14 aastat. Kui kaotus jagada kogu populatsiooni ning tema eluea peale, elab iga Tallinna elanik õhusaaste tõttu hinnanguliselt 7,7 kuud vähem.