/nginx/o/2015/02/18/3778925t1h1001.jpg)
Siseministeeriumi kergliiklusteede toetusskeemist saavad 16 kohalikku omavalitsust ühtekokku viis miljonit eurot uute kergliiklusteede rajamiseks.
Omavalitsused saavad viis miljonit eurot kergliiklusteede rajamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli siseriikliku kergliiklusteede projektide taotlusvoor üle ootuste populaarne. «Omavalitsused olid väga aktiivsed ja taotlusi saime kordades rohkem kui oli rahalisi võimalusi. Algselt planeeritud 4,6 miljoni euro suurust fondi õnnestus küll varasemate jääkide arvelt suurendada 500 000 euro võrra, ent siiski peavad väga paljud projektid jääma kahjuks ootele,» märkis Pevkur.
Hindamisel võtsid maanteeameti ja siseministeeriumi eksperdid arvesse projekti mõju piirkonna kergliikluse kitsaskohtade lahendamisele ja liiklusohutuse suurendamisele. Samuti said paremaid hindeid need projektid, mille puhul saab tööga peatselt pihta hakata ja mille edasine hooldamine on detailselt läbi mõeldud. Hindamisel anti lisapunkte ühinenud omavalitsuste projektidele.
Siseministri käskkirja kohaselt saavad kohese rahastamise kokku 16 projekti ja reservnimekirja arvatakse 50 projekti. Kuus omavalitsust saavad maksimaalse toetussumma ehk 400 000 eurot.
«Nii on plaanis rajada kergliiklustee Valga linnas Toogipalu kalmistuni ning Räpina vallas Räpina ja Köstrimäe vahele. Põlva vallavalitsus saab toetust Põlva linna ning Himmaste ja Eoste küla ühendava kergliiklustee rajamiseks, Lääne-Saare vallavalitsus aga Kuressaare ja Vaivere vahelise kergliiklustee ehitamiseks. Vihula vallavalitsusel on kavas alustada Võsu-Käsmu kergliiklustee rajamisega ning Väike-Maarja vallavalitsus saab toetust Väike-Maarja ja Kiltsi vahelise kergliikluse ohutuse tagamiseks,» täpsustas Pevkur.
Avinurme aleviku valgustatud kergliiklustee rajamiseks eraldatakse ligi 395 000 eurot ning Antsla-Kobela kergliiklustee ehitamist toetatakse ligi 367 000 euroga. Kergliiklustee rajamiseks saavad toetust ka Rapla, Paide, Elva, Vastse-Kuuste, Muhu, Märjamaa, Lääne- Nigula ja Ambla vald.
Kergliiklusteede toetusskeem on suunatud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu linnapiirkondi. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 400 000 eurot ning toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti kogumaksumusest.
Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor viidi läbi 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest aastateks 2007-2013 on Eesti suuremad linnapiirkonnad saanud toetust 100 kilomeetri kergliiklusteede ehitamiseks.