Toiduainete «rohepesu» on Eestis välistatud juba teadlike tarbijate tõttu

Hiljutist briti ajalehtede – Guardian ja Telegraph – väidet, nagu kasutaks järjest suurem osa toiduainetetootjaid võimalust toidumärgistamisel tugevamalt töödeldud koostisaineid «rohepesta», seadis maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna kvaliteedispetsialist Dea Anton sügavalt kahtluse alla.

Tema sõnul on olukorras, kus eelmise aasta 13. detsembrist jõustus kõikides EL-i liikmesriikides Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus 1169/2011, mis karmistab veelgi seni kehtinud nõudeid toiduaine märgistusele, see praktiliselt välistatud.

«Seda ei saa olla lihtsalt – kui on E-kood ja talle on antud keemiline nimetus, siis ei saa teda teistmoodi märkida. Kui ta on suuremates kogustes, siis on tal juba teine funktsioon – siis ta on tõesti juba koostisosana,» märkis Anton. Koostisosasid aga E-koodi või keemilise nimetusega märkima ei pea.

«Eesti toit – vähemalt see, mis on Eestis tehtud –, see on ikkagi hoopis teine tase, kui see, mis on Inglismaal või Ameerikas toodetud,» kinnitas ka maaülikooli toiduteaduse doktorant Darja Matt.

Kui ka on tööstusi, mis püüavad oma pakenditel erinevaid koostisosasid teistmoodi nimetada, ei pea ta seda väga levinud praktikaks. «Loomulikult tööstused tahavad ka raha teenida, nad tahavad et see toit säiliks ja inimesed seda ka ostaksid, aga kindlasti ei ole see massiline probleem,» sõnas ta.