Ergma: peadpööritavat majanduskasvu prognoosid ei näita

Postimees.ee toob riigikogu esimehe Ene Ergma sõnavõtu tervikuna lugejateni.

«Austatud vabariigi president, president Rüütel, riigikogu liikmed, peaminister, vabariigi valitsus, põhiseaduslikud ametikandjad, teie ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Täna alustame riigikogu XI koosseisu viimast parlamendihooaega. Vaadates tagasi siin saalis tehtud kolme ja poole aasta pikkusele tööle, annan sellele positiivse hinnangu.

Kogu maailma haaranud finants- ja majanduskriis pani Eesti keeruliste valikute ette, kuna optimistlikult tehtud plaane lähitulevikuks ei olnud enam võimalik täita. Eesti pingutused kandsid vilja mitte ainult selle nimel, et Eesti täidaks Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks, vaid selle nimel, et riigi võlakoormus oleks nii väike kui võimalik.

Tuli langetada mitu ebamugavat ja ebapopulaarset otsust – muuta töölepinguseadust, vähendada miinusmärgiga eelarvetega riigi kulutusi ning suurendada maksukoormust, kergitades riigi sissetulekuid.

Loomulikult võib lõpmatuseni vaielda, kas need teed, mille praegune koalitsioon valis, olid kõige õigemad, kuid tulemus on nähtav. Eesti on üks kolmest Euroopa riigist, mille eelarvedefitsiit on alla kolme protsendi. Pole kahtlust, et Eesti üleminek eurole on märkimisväärne saavutus.

Tõstan esile ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmise, mis loob võimalused koolivõrgu korrastamiseks. Me näeme juba selle seaduse vilja – põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisega on tehtud algust mitmetes omavalitsustes.

Selle seaduse vastuvõtmine näitab, et poliitiliste eriarvamuste ületamine on võimalik. See annab lootust, et kunagi jõuame näiteks valdade- ja linnade seaduse vastuvõtmiseni, mis võimaldaks korrastada Eesti haldussüsteemi.

Sügisel tuleb meil vastu võtta järgmise aasta riigieelarve, mille realiseerimine jääb juba järgmise valitsuse kanda. Lähiaastad ei tule Eestile kerged. Meil läheb paremini kui viimasel kahel aastal, kuid peadpööritavat majanduskasvu praegused prognoosid ei näita.

Töökohti tuleb küll juurde, kuid töötute arv jääb siiski märkimisväärseks. Tööpuuduse leevendamine on praegu Eesti üks suuremaid väljakutseid.

Suur tööpuudus näitab, kui tähtis on inimestele hariduse andmine, sest ehkki noorus on parim aeg õppimiseks, ei saa keegi elus uusi teadmisi omandamata hakkama.

Tööturul on nõudlus nende inimeste järele, kes on saanud hariduse, mis on seotud tehnoloogia, loodusteaduste, keskkonna-, info- või nanotehnoloogiaga. Meie riigi konkurentsivõime sõltub meie inimeste haridustasemest ja professionaalsusest.

Head kolleegid!

Paratamatult poeb valimiskampaania Toompea lossi seinte vahele. Kõikidel erakondadel on suurepärane võimalus saada uutele ideedele mandaat rahvalt. Samas tuleb oma praegune mandaat auga lõpuni pidada. Püüdkem hoida riigikogu töö ja kandideerimine selgelt lahus.

Enne valimisi tahaksin meile kõigile soovida – lubame vähem. Pole mõtet niigi defitsiidis eelarvet koormata täiendava meeleheaga ühele või teisele valijaterühmale. Kümne päeva pärast jõuab siia saali ka 2011. aasta riigieelarve projekt, mille menetlemine võib tekitada selleks kiusatust.

Meie riigi rahaline seis soosib õnneks tugevat reaalsustaju – pole midagi jagada, sest kõik on juba ära jagatud ja natukene jääb isegi puudu.  Me ei saa kulutada seda, mida meil ei ole.  Eesti peab järgmiseks aastaks saama konservatiivse riigieelarve.

Riigi juhtimine tähendab valikute tegemist, mis on piiratud vahendite ja tihti ristuvate huvide tõttu alati keeruline. Kõike korraga ei saa ja seepärast tuleb teha otsuseid, mis seaksid tänased ootused tasakaalu tuleviku vajadustega.

Äsja rõõmustasime, et meie majandus kasvas selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga üle kolme protsendi. See kasv tuli ekspordist, Eesti inimesed suutsid luua midagi, mida mujal maailmas osta sooviti.

Selleks, et Eesti suudaks oma konkurentsivõimet hoida ja kasvatada, peame jätkama panustamist meie inimeste ja riigi konkurentsivõimesse.  Riik peab olema heaks keskkonnaks meie töökate ja haritud inimeste mõtete elluviimiseks.

Head kuulajad!

Mul on hea meel teid informeerida, et kümne päeva pärast kirjutatakse Pariisis alla Euroopa kosmoseagentuuri ja Eesti vaheline koostöölepe, mille sõlmimiseni viis viie aasta pikkune ettevõtete ning riigi- ja teadusasutuste koostöö.

Käivitub tosin väikest Eesti kosmoseprojekti, millest üheksa on seotud kõrgtehnoloogilise ettevõtlusega, kaks on teadusprojektid, on ka üks hariduslik projekt – Tartu ja Tallinna noored ehitavad tudengisatelliidi. Need noored hakkavad Eestis arendama kosmosemajandust, kõlagu see pealegi veidi liiga suurejooneliselt.

Mul on hea meel, et riigikogu ei ole sellest protsessist eemale jäänud ja kosmose-uuringute toetusrühm on aktiivselt tutvunud kosmosele suunatud tegevusega.

Loodan, et veel sel aastal jõuab siia saali kosmose arendamise nõukogu ja kosmosepoliitika komisjoni poolt ette valmistatud Eesti kosmosevaldkonna arengukava järgmiseks kümneks aastaks.

Kui peaminister on seadnud ilusa ja ambitsioonika sihi – Eesti viie rikkama riigi hulka, siis mina pakun natuke tagasihoidlikuma eesmärgi – Eesti viie aasta pärast Euroopa kosmoseagentuuri täisliige. Teadusmahukas majandus ei ole sõnakõlks, see tuleb täita reaalsete tegudega.  Riik saab oma konkurentsivõimet kasvatada ennekõike läbi teaduspotentsiaali kasvatamise.

Head kolleegid!

See, et märtsis on valimised, ei tähenda, et parlamendi selle koosseisu töö oleks tehtud, inimesed on meid usaldanud enda huve kaitsma ja me peame seda ülesannet täitma. Me peame siin saalis tegema otsuseid mõeldes homsele ja ülehomsele. Järgmise aasta märtsist tuleb vaadata kaugemale.

Meie töö on hoida lootust paremale homsele – leevendada inimeste muret nende käekäigu ja tuleviku pärast ning hoida nende usku helgemale homsele. Ja seda lootust ei tohi me petta.

Kuulutan parlamendi-aasta avatuks!

Jõudu tööle!»